KIK-i esindaja: Üks toimiv keskus on parem kui mitu virelevat
Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine on tõepoolest üks KIKi poolt vahendatavatest Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmetest. Aasta alguses sulgunud taotlusvoor oli erakordselt tiheda konkurentsiga (91 taotlust, mille rahasoov kokku 835 miljonit krooni) ning kuna meetme eelarveks oli 350 miljonit krooni, rahastati lõpuks 14 projekti.
Antud toetuse eesmärk on parandada ja ühtlustada keskkonnahariduse kättesaadavust selleks sobiva infrastruktuuri arendamise kaudu. Eesmärgi saavutamiseks on keskkonnaministeeriumi poolt koostatud meetme määruses loetletud tegevused ja eelistuskriteeriumid.
Tooksin neist välja kaks olulisemat: projekti mõju ning teostamis- ja jätkusuutlikkus. Projekti mõju osas olid eelistatud projektid, mis hõlmasid laiemat piirkonda ning taotlejad, kellel on suurem keskkonnahariduse alane võimekus ning kes on varasemalt aktiivselt ja süsteemselt tegelenud keskkonnahariduse andmisega. Projekti teostatavuse ja jätkusuutlikkuse osas hinnati taotleja eelnevat kogemust investeerimisprojektide elluviimisel, valmisolekut projekti käivitamiseks ja rajatava infrastruktuuri eesmärgipäraseks kasutamiseks pärast projektiperioodi lõppu.
Hindamist viisid läbi sõltumatud eksperdid – koosseisu kuulusid Eesti Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste esindaja, Bioloogia ja Geograafiaõpetajate Seltsi esindaja, Ökoehitajate esindaja, Keskkonnaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonna spetsialistid, Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja ning loomulikult ka KIKi esindaja. Hindamise aluseks oli keskkonnaministri määrus ja asjakohane hindamisjuhend, mida eksperdid oma töös järgisid. Eelpool loetletud ekspertide poolt paarides hinnatud ja igale üksikule taotlusele antud hindepunktide alusel kujuneski taotluste paremusjärjestus.
Igal projektil oli nõutav 10%-line omafinantseering, mis on muuhulgas ka esmaseks garantiiks, et projekt suudetakse ellu viia ning loodav hiljem ka töös hoida. Hariduskeskuse majandamine eeldab küllaltki suuri ülalpidamiskulusid, mida toetuse saaja peab suutma hiljem ise katta, sest ülalpidamiskuludeks toetust taotleda pole võimalik. Kuna Euroopa Liidu ja Eesti riigi huvides on, et antud investeeringuga loodaks midagi toimivat ja püsivat, peab loodavas keskuses toimuma ka pidev haridustöö, mis on samuti küllaltki kulukas (õppevahendite soetamine, programmide välja töötamine). Juhul kui taotlejal puuduvad vahendid keskuse loomise hetkel rahaliste vahenditega panustada, on rahastajal ehk Euroopa Liidul esimeseks küsimuseks, kuidas plaanitakse edaspidi loodut hiljem ülal pidada. Vastab tõele, et hindamise tulemusel kujunesid toetuse saajateks valdavalt omavalitsused, riigiasutused, ülikoolid või omavalitsuste sihtasutused/mittetulundusühingud. Paratamatu on, et rahalisest küljest kujunes jätkusuutlikumaks see, et keskust peab üleval riik või omavalitsus oma eelarvest.
Taotlemisega kaasneva dokumentatsiooni osas oleme võtnud oma eesmärgiks võimalikult lihtsa taotlusvormi ja minimaalse hulga lisade kehtestamise, kuis samas ei saa unustada rahastamisega kaasnevaid nõudeid. KIKi otsib pidevalt tasakaalu EL rahastamise miinimumnõuete ja toetuse taotleja/saaja elu lihtsustamise vahel. Liigume järjest enam paberivaba asjaajamise poole ning olemas on ka e-taotlemise võimalus, mida paljud taotlejad kasutasid. Tõsi, taotluse lisad olid sel korral küllalt mahukad (keskkonnahariduse arengukavad, varasemat tegevust tõendav dokumentatsioon, suurematel projektidel tulude/kulude prognoos), kuid vajalikud arvestades loodava võrgustiku suurt tähtsust, oli vaja, et ideed oleksid läbimõeldud ning raha investeeringute tegemiseks läheks õigesse kohta.
Lõpetuseks sooviksin rõhutada, et investeeringutoetusest ilma jäämine ei tähenda, et ülejäänud taotlejad peavad oma ideedest loobuma või et Eesti keskkonnaharidus jääks arendamata. Kõik MTÜd on oodatud rajatavatesse või renoveeritavatesse keskustesse partneritena kaasa tegema ning Eesti keskkonnaharidust rikastama. Vahest oleks meil mõistlikum liikuda konkurentsiühiskonnast koostööühiskonda, kus suurema eesmärgi nimel, mida keskkonnaalane harimine vaieldamatult on, tehakse koostööd riigi, omavalitsuste, äriühingute ja 3. sektori vahel. Lõppeks on üks hästi toimiv keskkonnaharidusekeskus siiski etem kui mitu vaevu hinges püsivat.
