Et analüütikutele laekuv teave oleks tõene, kasutatakse info kogumiseks mitmesuguseid meetodeid. Mida kõrgemal tasandil luuret tehakse, seda rohkem on tarvis eri vahendeid. Laias laastus jagunebki luure eri liikideks vajaminevate vahendite või teabe kogumise meetodite alusel. Neid liike on kokku kuus.

Avalike allikate luure – kogujateks on tavaliselt valdkonna spetsialistid ja teabeallikateks kõik avalik, sealhulgas ajakirjandus, internet, telekanalid, teatmeteosed, videosalvestised, aga ka näiteks ametlikud visiidid, konverentsid ja kohtumised. Sellise teabe väärtus seisneb eelkõige üldiste teadmiste loomises.

Inimallikaluure – kogumisvahendiks on inimene ja allikaks, kellelt teavet saadakse, on samuti inimene. See on kõige vanem luureliik ja võimaldab saada infot, mida ükski teine luureliik ei suuda pakkuda. Nagu näiteks teave veel toimumata ja alles planeerimisjärgus sündmuste kohta. Samas on inimallikaluure aeglane ja annab parimaid tulemusi väikese intensiivsusega olukordades. Suure intensiivsusega keskkonnas on peamiseks inimallikaks vastase sõjavangid ja põgenikud. Võrreldes tehniliste luureliikidega on inimallikaluure suhteliselt odav.

Signaalluure – kogumisvahendiks on mitmesuguseid elektroonilisi signaale püüdvad süsteemid, nagu radarid, raadiovastuvõtjad jne. See luureliik tegeleb põhiliselt raadiolaineid kiirgavate objektide fikseerimisega ning raadiokõneluste pealtkuulamisega. Spetsiifilisemalt jaguneb signaalluure veel kolmeks: sideluure (kõneluste pealtkuulamine ja andmeside lugemine), elektrooniline luure (radaritega kiirgusobjektide fikseerimine) ja muude kiirgavate objektide luure (kõik muu, mis kiirgab). Signaalluure pluss on see, et teavet saab peaaegu reaalajas. Miinus on aga see, et ta on „pime“ – pole näha, mis tegelikult toimub.

Kaugseire ehk piltluure – põhiliseks kogumisvahendiks on maastikku ja objekte jäädvustav (pildistav) tehnika, nagu kosmosesatelliidid ja luurelennukid. Kasutatakse peamiselt maastike ja objektide analüüsiks. Annab hea ülevaate tegelikust olukorrast maastikul, kuid on tundlik ilmamõjudele.

Mõõte- ja signatuurluure ehk rahvakeeli sensorluure – põhiliseks kogumisvahendiks igasugused sensorid, mis mõõdavad muutusi ruumis ja ümbruskonnas. Kasutatakse peamiselt objektide tuvastamiseks ja loendamiseks. Kuna sensorid koosnevad mitmesugustest mõõturitest, on nende abil võimalik väga täpselt tuvastada, milline tehnika või elusolend sensori vaateväljas on. Annab hea ülevaate hetkeolukorrast.

Tehnoloogiline luure – kogujaks on tehnikaspetsialistid, kes uurivad lahingusaagiks langenud või muul moel kätte saadud vastase tehnikat või selle andmeid. Tehnoloogilist luuret on vaja ennekõike vastumeetmete väljatöötamiseks.

Luure kui ründava tegevusega kaasneb alati ka kaitsev tegevus ehk vastuluure. Vastuluuret tehakse oma luureoperatsioonide kaitsmiseks, et mitte kompromiteerida oma meetodeid, vahendeid ega allikaid. Selleks vaadatakse oma luureoperatsioonidele vastase vaatenurgast, et leida selle nõrgad kohad ja need kõrvaldada. Vastuluure kaitseb ka sõjalist organisatsiooni kui tervikut vastase luuretegevuse eest ning tõkestab seda. Tähtis on, et vastuluure kataks kõik luureliigid, mitte ainult inimallikaluure.

Enamik luurevahendeid on tehnilised ja tehniliste vahenditega kogutav teave on tavaliselt täpsem kui näiteks inimallikaluure. Samas on tehnikat lihtsam petta, mistõttu ainult ühe vahendi kasutamine ei anna kunagi piisavalt täiuslikku teavet. Reaalajas saadav info võib küll olla hindamatu väärtusega, kuid see ei anna ettekujutust veel toimumata sündmustest, nagu on võimalik saada näiteks inimallikaluure abil.

Tehniliste vahenditega kogutud luureinfot analüüsides võib teha tulevaste sündmuste kohta vaid oletusi, seda näiteks vastase rajatava objekti otstarbe kohta. Lahingutehnika paigutuse ja hulga järgi võib ka oletada, milliseks kujuneb vastase järgmine manööver. Mõnikord saab tulevastest sündmustest teavet ka vastase raadiokõnelusi pealt kuulates.

Ometi sarnaneb info kogumine kolme pärdiku sündroomiga, kus üks ei näe, teine ei kuule ja kolmas ei saa rääkida. Kvaliteetse pildi toimuvast moodustavad ainult eri vahendid koos, üksteist täiendades. Seetõttu ongi tänapäevastes armeedes kasutusel komplekssed luuresüsteemid, mis annavad tervikliku pildi.