Milline on koguduseliikmete, vaimulike, nunnade meeleolu?

Meeleolu on tõesti üsna pingeline, rahutu. Kui rääkida ministri sõnadest – Moskva patriarhaat ja patriarh Kirill toetavad terrorismi –, siis tavaline inimene kannab need sõnad üle endale. Ta tunnetab seda seost. Me ise kuuleme seda, inimesed ütlevad sõna-sõnalt, et „meid kuulutati terroristideks“.

Tähendab, inimene võtab seda väga isiklikult, suhestab selle iseendaga. Kuigi midagi nendest ideedest ei tea, pole kunagi lugenud ja on terrorismist kaugel. Alguses puudutab see Moskva patriarhaati, seejärel Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikut, siis juba kogudust ja selle liikmeid. Sellised avaldused hakkavad elama oma elu, see teeb murelikuks. Me ei taha olukorra teravnemist.

Inimesed on segaduses, kardavad. Miks meid nii nimetatakse, me ju ei ole terroristid?