Kalmistu kui vabaõhu kunstinäitus

KALMISTUTURISM EI SOBI IGAÜHELE: Majesteetlik hauailu Zagrebis. Sigrid Suu

Mulle meeldib reisidel käies külastada surnuaedu. Kalmistutel valitseb eriline ajatu rahu, kuid lisaks sellele annavad need huvitava ülevaate kohalikust kultuurist. Kalmistud on kui vabaõhu kunstinäitused, kuhu tasapisi lisandub uusi eksponaate. Esteetilisi elamusi võib kogeda, vaadates hauakive ja viimseid puhkepaiku kui kunstiteoseid. Seal on võimalik uurida huvitava kujundusega hauakive, skulptuure, erinevaid kirjastiile kividel, mis omakorda peegeldavad eri ajastute tõekspidamisi ja moesuundi. Samuti on huvitav vaadata, kuidas omaksed hauakääbast on kaunistanud – milliseid lilli, kaunistusi asetanud.

Riigiti võib kalmistutel märgata erinevusi, mida on mõjutanud omakorda näiteks kliima, religioon ning ajaloolised traditsioonid. Kalmistud on ka väga emotsionaalsed paigad. Dramaatilise kujundusega hauakividelt ja skulptuuridelt võib välja lugeda siia ilma jääjate emotsioone.

Kalmistutel ringi vaadates on hea elu üle mõtiskleda ja järele mõelda, mis siin elus tähtis on. Surnuaed kui püha paik viib mõtted ka elu üürikesele kestusele ning meenutab ehk, et surma ees oleme me kõik võrdsed.

Külastades Horvaatia pealinna, õnnestus mul teha ka jalutuskäik Zagrebi kuulsaimal Mirogoj-nimelisel kalmistul. Seda üle saja aasta vana kalmistut on nimetatud ka üheks Euroopa ilusaimaks. Seal köitsid tähelepanu näiteks mitmed hauareljeefid juugendstiilis taimemotiividega ning sügavkurbade nägudega inimfiguurid. Või pronksist skulptuurid dramaatilistes poosides. Rõõmsama alatooniga mõjus aga kunstniku-karikaturisti-ajakirjaniku urni paiga kujundus kivide ja merekarpidega ning nende vahele paigutatud lapsejoonistusega suurest laevast. Tähelepanu köitsid ka võimsad hauakivid, mille suuruse tõttu neid pigem monumentideks võiks pidada. Omapärase lahendusena aga jäi meelde üle kogu hauakääpa paigutatud kettidest metallrüü. Jäi silma, et Horvaatia kalmistutel on viimsed puhkepaigad sageli kaetud kivimassiiviga ning kaunistuseks kasutatakse värvilisi kunstlilli ning küünlaid.

Jalutuskäik Mirogoj kalmistul andis ka ülevaate Horvaatia ajaloo tähtsatest tegelastest. Seal puhkab palju Horvaatia ajaloost ja kultuuriloost tuntud tegelasi. See on eliitne viimne puhkepaik nagu Tallinnas Metsakalmistu. Peavärava lähedal asub aga Horvaatia esimese presidendi Franjo Tuđmani tumedast kivist suur hauaplaat. Riigi olulistel tähtpäevadel kattub see lipu värvi punase-valge-sinise triibuliste küünaldega.