Vaher tõdes, et lobitegemine ehk huvigruppide töö avalikus sketoris ideaalide osas on loomulik. Kuid ebaõiglase konkurentsitõkke tekitamine peaks olema välistatud. Tähtis on siinkohal avaliku sektori läbipaistvus.

"Mida avalikum on riik, seda raskem on hämada ja hiilida ligi ja omale eeliseid välja kaubelda."

Aga kelle poole on vaja pöörduda, et omale soodsaid diile sõlmida?

"Mul on raske öelda, kelle poole pöörduda, sest ma ei tunne nende erakondade hingeelu," vastas Vaher. "Isegi uurivatel ajakirjanikel on keeruline nendesse nüanssidesse süübida ja veel raskem on teha seda avalikkusele selgeks. Professionaalide vähesus on ka põhjus."

Vaheri sõnul on avalikku sekotrit Eestis püütud muuta läbipaistvamaks juba tükk aega, kuid probleem on viimaste hetke muudatustes, mis saladuskatte all ja väga kiiresti seaduseelnõudesse tehaks.

"Isegi ajakirjanikud avastavad äkki, et sellised asjad on juhtunud. Saksamaal on juba 1977.aastast reguleeritud see, millised inimesed saavad parlamendi juurde oma arvamusi esitama. On lobistide register, kus on kirjas isikud, kes saavad sisenda parlamenti."

Endine justiitsminister tõstis esile nn. monopolide ohjeldamise seaduseelnõud, mille eesmärgiks on tarbijale nt vee ja kütte hinnad soodsamaks teha. Erilist tähelepanu väärib selles osas brittidele kuuluv Tallinna Vesi, kes pealinnas rahvalt hiigelkasumeid koorib. Vaher ennustas, et Tallinna Vesi on valmis panustama abistajate ja suhtekorraldajate lobisse miljoneid kroone, et seadust vastu ei võetaks.