Ekspress 10 aastat tagasi: Juhid käivad vallandamiskursustel ja häbenevad

Eesti firmajuhid on mures: töötajad on järjest targemad, suuremates firmades on usualdusisikud, riigiettevõtetes koolitatakse neid koguni maksumaksja raha eest.

Kuidas vajaduse korral töötajast lahti saada, ilma et ähvardaks aega ja raha nõudev kohtuasi? Ja et ülemus ise süümepiinadest maohaavu ei saaks? See on suur kunst ja just seda on osavad koolitajad hakanud tööandjale õpetama. Eesti on ilusasti ära jagatud: Tallinnas jagab vallandamisteavet EM-International, Tartus Estonian Euromanagement Institute (EEI).

Ka Eesti Ekspress üritas ühele sellisele kursusele registreeruda. Ebaõnnestunult - ­ koolitusel jagatu on suur saladus, mis peab jääma nelja seina vahele ja pole mõeldud töötajate kõrvadele.

Võib mõista, et firmajuht ei taha kursusele kõrvukikitavat ajakirjanikku. Mis aga veelgi tähelepanuväärsem ­ nad ei taha, et vallandamiskursustel käimisest teaksid ka kolleegid ja alluvad. Ärge kirjutage arvele kursuse nime, vaid lihtsalt "koolitus", paluvad nad korraldajaid. Ja ei räägi tööl kursusel õpitust mitte ühtegi sõna.

"Saage aru, siia tulevad inimesed on omadega puntras," kaitseb Estonian Euromanagement Institute'i direktor Marju Unt firmajuhte. "Võibolla aastate pärast, kui haavad enam ei veritse, võivad nad oma probleemidest ajakirjanikele rääkida."

Mis haavad siis vaestele ülemustele ikka nii väga haiget teevad, et nad häbelikult vaikides nurka poevad?

Kursuse eesmärk: Anda firmajuhile edaspidiseks mõnusat enesekindlust keeruliste personaliprobleemide lahendamisel, eraldades selgelt firmajuhi professionaalse vaatenurga inimlikust, et need hiljem taas tervikuks kokku panna. (Väljavõte EEI kursuse kavast)

Kujutage ette tegevjuhti, kes peab omaniku nõudmisel koondama kümnendiku töötajatest. Osa on väikesi lapsi kasvatavad üksikemad, osa on ettevõttes töötanud algusest peale. Süümepiinad söövad hinge seest. Võibolla on mõni varem lahkunud töötaja ta töövaidluskomisjoni või kohtusse kaevanud? Ta juurdleb ööl ja päeval, kuidas sellist aega- ja närvesöövat protsessi seekord vältida.

"Praktika näitab, et juhid elavad alluvate vallandamist raskelt üle. Terve kaastunne on inimlik nähtus, kuid maohaavandid on juba liiast," ütleb EM-Internationali kursuse lektor, MPS Mainori konsultant Anna Tammerik. "Juht peab endaga toime tulema ja ka edaspidi efektiivselt töötama. Vallandamisoskus on õpitav."

Seepärast koosnevadki kursused kahest osast: esimeses õpetatakse korraldajate väitel töölepingu sõlmimise ja selle lõpetamise juriidilist poolt, teises osas annab nõu psühholoog või psühhiaater.

Tartu kursuse eksperdi, psühhiaater Veiko Vasara sõnul peitub valutu vallandamise saladus etteplaneerimises.

"Kui kõik on läbi mõeldud, saab juht õigesti käituda ja teeb vähem haiget nii endale kui ka töötajale," õpetab ta.

"Mis te arvate, miks president Lennart Meri kindral Aleksander Einselni tööle võttes lasi tal kohe ka lahkumisavalduse valmis kirjutada?" küsib Marju Unt. "Sest see näitab ülimat professionaalsust."

Viimasel ajal on just tema firma saatnud lehtedele karmi sõnumiga reklaami: "Vallandamine algab töölepingu sõlmimisest."

"Kursuse pealkiri ei ole küüniline," ütleb Unt. Mõte vallandamiskursus korraldada tekkis tal pärast mitmete firmajuhtide abipalveid. 2900 krooni maksva kursuse üldnimetuseks sai "Vallandamise peen kunst", kusjuures "peenus" seisneb Undi sõnul juhi tarkuses. "Tema käes on ju endise töötaja tuleviku võti."

EM-Internationali kahepäevane kursus "Töötajate vallandamise ja koondamise juriidilised ja psühholoogilised aspektid" maksab 4200 krooni.

Kindlasti on Teil väärtuslikke kogemusi, mida tahate teistega jagada, koos otsida ning näha loovaid lahendusi inimsuhete keerukas ja võimalusterohkes kaleidoskoobis ­ ühte igitoimivat retsepti ei ole maailmas veel leitud. (Väljavõte EEI kursuse kavast)

Unt kirjeldab, kuidas nende kursusel töötatakse: iga juht räägib konkreetsetest ettetulnud probleemidest. Ja teised üritavad olukorda rollimängu läbi lahendada.

Tartu kursuse mõte on Undi väitel kogemuste vahetamine ja õppimine, kuidas juht saaks oma elu võimalikult kergeks teha. Mingeid kirjalikke materjale peale seaduste väljavõtete seal ei jagata, töö sõltub konkreetselt grupist.

"Ei mina ega meie eksperdid personalijurist Siiri Toomiste ja psühhiaater dots. Veiko Vasar hakka praktikutele a-d ja o-d õpetama. Inimesed tulevad kokku, arutavad probleeme omavahel ja vahetavad kogemusi," selgitab Unt. Ja tsiteerib Michael Callagheri: "Kõikides traagilistes kohtukaasustes on süüdi ahnus, rumalus või halvad kombed." Neid saab tema sõnul vältida.

"Meie ei õpeta kavalaid nippe, kuidas inimestest lahti saada, see on ebaeetiline," rõhutab EM-Internationali arendusjuht Signe Rosin. "Tahame just selgeks teha, et tegelikult on ettevõtte väärtuseks seal töötavad inimesed. Ka vallandamine peaks toimuma mõlemale poolele võimalikult valutult."

Tallinna kursuse lektor, Eesti Panga jurist Vivian Saarpere õpetab firmajuhtidele juriidilisi nõkse. Näiteks soovitab ta olukorrad, mida loetakse töödistsipliini rikkumiseks, juba töölepingu sõlmimisel kirja panna. Nii ei teki hiljem vaidlusi.

Psühhiaater Veiko Vasar teab: "Kõige paremad lahendused on lihtsad lahendused."

Olles töövõtja, muutun ärevaks. Loodetavasti ei lähe minu ülemus neid "lihtsaid lahendusi" õppima. Nagunii on seal mingid kniftid peidus.

"Nippe õpetavad juhid kohapeal üksteisele ise," peseb Unt oma käed puhtaks. Kursusel räägitut hoiab ta kindlalt saladuses.

"Mina soovitan nipitamisest pigem hoiduda," pareerib ka Saarpere. "Kel vallandamiseks kõverteid tarvis, leiab need nagunii ise."

Ka massilist koondamist saab teha valutult

Eesti Telefoni Televõrgud koondab tänavu ligi 200 inimest. Mullu oli suurusjärk sama, koondamine jätkub ka edaspidi. Personalidirektori Reet Runge (pildil) sõnul on telekommunikatsioon väga tormiliselt arenev ala ja tehnika uuenemisega jääb tahes-tahtmata inimesi üle. Sellest aastast pakutakse kõigile koondatutele outplacement programmi (OP), mis aitab inimestel eneseusku tõsta ja uut töökohta leida.

Televõrgud on OP läbiviimiseks palganud kaks psühholoogi. Kuigi teenust on võimalik ka sisse osta, eelistatakse lahkuvate töötajatega isiklikult suhelda.

"Kuna paljud koondatavad on meil töötanud aastakümneid, tahame nendega väärikalt hüvasti jätta," põhjendab Runge.

Kõigil koondatutel on võimalus ümber õppida, Televõrgud tasuvad 2000 krooni eest koolitusarveid. Näiteks kaks keskealist prouat õppisid massöörideks. Kui töötajal jääb pärast koondamist pensionini vähem kui kaks aastat ja ta on sides töötanud üle 15 aasta, makstakse talle eelpensioni.

Koondamisteate annab lahkujale üle tema vahetu ülemus.

"Nüüd hakkame ka juhte koolitama, kuidas sellega paremini hakkama saada. Sellise teate ütlemine on ebameeldiv ning juhid kardavad seda," räägib personalidirektor.

Juht ei tohi pärast vallandamisteadet:

* kaduda (minna nt puhkusele)

* käituda, nagu poleks midagi juhtunud

* pidada mõttetuid ergutuskõnesid motivatsiooni tõstmiseks

* inimesi tööga üle koormata

* anda lubadusi, mida ei suuda täita

* kohtuda ainult lemmikutega

ALLIKAS: MPS MAINOR/DBM ESTONIA