Reykjaviki linnateatris toimub Eesti NO99 teatri aktsiooniga samalaadne sotsiaalteatri-üritus, mille käigus 45 näitlejat loevad 3 ööpäeva järjest kogu raporti katkematult ette. Islandlased loodavad, et raportis esitatud tõendid toovad süüdimõistmisel kõrgete riigitegelastele ja pangajuhtidele kaasa teenitud karistuse. Selleks plaanitakse asutada eriline nn rahvuslik ülemkohus.

Meenutagem, et 2008. aasta pangakrahhiga seoses nõuavad Suurbritannia ja Holland Islandilt 5,3 miljardi USA dollari suurust võlga, mis teeb ligi 2 miljonit Eesti krooni iga saareelaniku kohta (vanurid ja imikud kaasa arvatud). Ning alles 2007. aastal oli Island ühe elaniku kohta arvestades maailmas rikkuselt 5. kohal olev riik...

Raport toob eriliselt välja toona võimul olnud peaminister Geir H. Haarde, rahandusminister Arni Mathieseni ja majandusminister Björgvin G. Sigurdssoni. Neid süüdistatakse eelkõige oma ametikohustuste äärmuslikus ignoreerimises, millega kaasnes märkimisväärne kahju. Kui nad süüdi mõistetakse, võib neid oodata kuni kaheaastane vanglakaristus.

Parlamendi vastav uurimisrühm saatis esmaspäeval ühes raporti avalikustamisega riigiprokuratuuri arvukalt materjale, mida erivolitused saanud prokurör hindab ja otsustab uurimise algatamise. Nende hulgas on tõendeid, et pankade aastaaruandeid moonutati sihilikult, pangajuhtidele või nendega seotud isikutele anti ebamõistlikult palju laenu, ja et börsi investeerimisfondid rikkusid seadust.

Raport märgib, et valitsus otsustas kiire majandustõusu ajal alandada makse, kuigi spetsialistid hoiatasid selle sammu ebamõistlikkuse eest. Pankade allakäigu võtmemomendiks oli 2004. aasta, kui valitsus lõdvendas elamuasemelaenude andmise korda. Mõlemad vead tehti raporti väitel täies teadmises võimalike tagajärgede kohta. Need käigud tagasid Islandile üleilmse kriisi saabumisel põrutavalt kõva maandumise.

Raport märgib, et 2008. aasta märtsis jõudis David Oddsoni juhitud Islandi Keskpank kokkuleppele laenu osas, mis oleks riiki tublisti aidanud. Baseli Bank for International Settlements (BIS) lubas Islandile 500 miljonit USA dollarit, kuid lasi laenu käest, sest panga töötajad unustasid ettenähtud aja jooksul lepingut pikendada. Hilisemal katsel ütles BIS laenu andmisest ära.  Raportis esitatud hinnangu kohaselt oli see Keskpanga poolt räige viga tingimustes, kus Islandi välisvaluuta reservide kogumisest oli vähe tähtsamaid asju.

Sama aasta aprillis üritas Oddson saada Briti Keskpanga juhi Mervyn Kingiga kokkuleppele kahe riigi valuutavahetuse osas. King keeldus, kuid kinnitas, et riikide keskpangad saavad aidata pangandussektori koormust vähendada. Oddson jättis selle tähelepanuta ja kordas ettepanekut. Vastust sellele ei tulnud.

2007.-2008. aastail läks kolmandik laenudest, mida Islandi kolm suurt panka väljastasid, inimestele, kes olid juba võlgades ja ei suutnud neid maksta. Algsed laenud olid väljastatud aktsiate ostmiseks ja teise lainena anti laenu selleks, et kaitsta investeeringuid ülemaailmse kriisi tagajärgede eest, öeldakse raportis.

Raport kinnitab muuhulgas, et 20087. aasta märtsi lõpus toodi Icesave´i arvetelt Inglismaal Islandisse 200 miljonit naela valitsuse ja Keskpanga teadmisel.

Islandi endine majandusminister Björgvin G. Sigurdsson astus raportiga seoses tagasi sotsiaaldemokraatide parlamendirühma esimehe kohalt. Samas märgitakse raportis, et Keskpank ja teised valitsusliikmed hoidsid teda mitme olulise asja kohta teadmatuses.

Peaminister Geir H. Haarde oma sõnul kohut ei karda, sest raport näitab, et kaugelt kõige olulisem osa juhtunus oli pankadel endil. Ta tõi raportist välja, et panku polnud võimalik päästa juba 2006. aastal.

Endine Keskpanga juht (ja varasem peaminister ning praegune suurima lehe Morgunbladid peatoimetaja) David Oddsson sõitis Islandist raporti avalikustamise ajaks minema ning temalt pole keegi kommentaari saanud. Raport väidab, et kuigi vahepeal Islandi ebapopulaarsemaks inimseks tituleeritud Oddson hoiatas võimulolijaid kriisi eest, ei võetud teda tõsiselt.

Vasak-roheliste juht Steingrimur J. Sigfusson ütles parlamendis esindes, et raport jutustab loo sellest, kuidas liberaalse majanduse pooldajad hävitasid Islandi kui paljukiidetud põhjamaise heaoluriigi.

Praeguse peaministri Johanna Sigurdardottiri sõnul kinnitas raport, et panku juhiti vaid suurosanike huvidest lähtuvalt, ignoreerides klientide ja nii keskmiste kui väikeaktsionäride huve.

Osa raportist on ingliskeelsena saadaval
.