Laulupidu Kanadas Kukerpillide, naisekandmise ja Urve Paloga

Kadri Munro, Seedrioru ühingu esinaine neljapäeva lõuna ajal Seedriorult:
„Jaa, meil on laupäeval tore pidu siin Seedriorul. Meil on kavas naistekandmine (see on Tormi Kinsto idee), kuumaõhupalli sõit, ilutulestik ja mõttesild kodumaale. Kukerpillid oleme kutsunud Eestist (Merike on nende fänn), ja laulupidu, mille korraldas Eesti täienduskool Torontos.

Rahvastikuministri kutsumine Seedriorule oli EKNi idee. Avo Kittask, kes on Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees, on selle idee taga.

Meil tuleb 10-11 koori ligi 300 lauljaga kohale: Toronto ja Hamiltoni koorid ja Euroopa eestlaste koor, ja Eestist tuleb kohale Estuudio. Ja laulavad kohe kõiki järgmise aasta laulupeolaule: oot, mul on nimekiri kohe siin lähedal: Koit, Kaunimad laulud, Mesipuu, Eestimaa, mu isamaa, Tuljak ja nii edasi. Ja rahvastikuminister Urve Palo teeb tervituse ja mina arvan, et see on ikka tähtis, et rahvastikuminister väliseestlastega kohtub, et näeb oma silmaga meie kogukonda ka. Jah, Seedrioru laule me seekord ei laula - meil on siin Seedriorul omad laulud ka, aga laulupeol laulame eesti laulupeo laule. Jah, ma teen pilte ka, siis saadan. Lase teada, kui sa otsustad tulla, keegi tuleb Guelphi rongile vastu."

Elle Rosenberg, Eesti täienduskoolide koolikomitee esinaine reede pärastlõunal Torontost:
„Jaa, meil on tõesti laulupidu siin! See idee sai alguse nii, et eelmisel suvel käisime lastega Eestis noortelaulupeol ja seal saime tuttavaks Estuudio lauljatega. Tegelikult nad käisid juba 2005. aasta Lääneranniku Eesti päevadel Vancouveris ja seal nägime neid. Ei, nad ei ole Tallinnast, nad on Põlvast, Põlva tütarlaste koor on. Ja nad on ikka hoidnud sidet peale kooli lõpetamist ka, ikka tahavad laulda. Ja meie lauljad koos dirigendi Reet Lindau-Voksepaga hoidsid nendega sidet möödunud aastast ja see on nii tore. Eestlaste Euroopa kooris on koos eestlased üle terve Euroopa. Ei, nad ei ole Brüsselist, nende juht Mare Rahkema on Saksamaalt minu meelest. Tema ei dirigeeri, tema korraldab asju. Dirigent on keegi teine. Kokku on seal eestlasi 10st riigist vist. Ja nendega saime nii armsalt tuttavaks, et me olime Rahvuskaaslaste konverentsil Tallinnas novembris ja seal istusime ühe kirikukontserdi ajal kõrvuti ja nad ütlesid nii armsalt, et me kohe tuleme! Ja kevadel rääkisime üle, et tõesti tulevad. Nad on siin kojumajutuses, Hamiltonis on mõned ja. Laulame ikka laulupeolaule. Ei, eesti indierokkaritest ja Johnny Kay'st ei tea me midagi. Seda teavad noored rohkem. Meil tuleb nüüd kell kolm Estuudio sööma ja peale seda algab kooride proov ja siis õhtul tervitab rahvastikuminister meid Eesti Majas."

Elle Puusaag, Eesti Elu peatoimetaja neljapäeva õhtupoolikul Torontost.
„No meie juures rahvastikuminister rohkem kuulas. Ta tundis huvi, kui palju meil lugejaid on, kui suur on meie tiraazh ja millest me kirjutame.

Ei, minister ei rääkinud meile, et me peame ajalehte Eesti töökuulutusi panema või et tutvumiskuulutusi Eestist. No me oleme proovinud leida eesti ettevõtjaid, kes kuulutaks meie lehes, aga see on nagu vastu seina. Ettevõtjaid ikka huvitab kasum, mitte see, et kaks kogukonda kokku saaks."

Avo Kittask, EKN esimees reede pärastlõunal Seedriorult:
„Ma kutsusin eesti rahvastikuministri sellepärast, et ta saaks aimu meie ühiskonnast siin. Ta on esimest korda Põhja-Ameerikas ja esimest korda kohtub suurima kaasmaalaste kogukonnaga, mis on ju Kanadas. Me viime ministri kõikidesse Eesti asutustesse: ajalehe juurde, käime pangas ja Tartu Kolledzhis, kirikud ja surnuaiad käime läbi ja Seedriorule, Jõekäärule ja Kotkajärve äärde läheme.

No mis ta ütles... Võidupüha puhul õnnitles ja tänas mittetunnustamispoliitika eest. See on ju see, et me oleme kõik eesti asutused säilitanud siin. Mis meil ministritulekust kasu on? Tema ikka ise saab tulu. Tema valdkond valitsuses on ju eestlased võõrsil. Ta peaks ikka nendega kohtuma. Ta on ju terve nädal siin, tihedalt kohtumisi.

No meie tahame Eesti valitsusega kontakti saada, mis on seni puudunud. Praegu koostatakse rahvuskaaslaste programmi, on vaja, et nad teaks, mis on meie vajadused ja kuidas saame abiks olla. On ju hea, kui Eestis teatakse, kellega rääkida, kui korraldatakse diasporaa alaseid konverentse. Me saime kutse alles eile diasporaa konverentsile. Muidu on ju nii, et inimesed ei tunne üksteist, ei tea, kuidas kontakti saada, eelmine nimekiri kontaktidega on ju 25 aastat vana. Erinevates põlvkondades inimeste ilmavaated erinevad ju.

Meil ei ole mingit vaadete konflikti rahvastikuministriga. President on ju ka sotsiaaldemokraat, ta on vastuvõetav meile. Peaasi, et endise rahvarinde või vene parteidega pole tegemist. Venelastele peabki kodakondsust andma, neid ei saa välja ajada. Mul on kahju, et ma ise vene keelt ei räägi, ma saaks kohe paremini nendega rääkida, kuidas eesti keelt õppida. Muidugi me jäime mitme pildi peale koos rahvastikuministriga. Mina pole mingi marurahvuslane. No te küsite selliseid küsimusi nagu Liivimaa Kroonikast oleksite...

No meil sai nalja tihti. Näiteid ei oska nii korra pealt midagi tuua, aga rahvastikuministrit pani mtimel korral imestama, et meie ühiskond on siin hästi organiseeritud. Kuidas palun? Et kas Seedrioru laulupeole väliseesti indierokkareid ei võeta? Minu poeg Jaan (alias Johnny Kay, toim.) on ju täitsa eesti poiss, ta tuleks oma bändiga The I Spies küll, kui kutsutakse.

Oot, meil hakkab nüüd naisekandmine, pean lõpetama."

Urve Palo, rahvastikuminister pühapäeva õhtul Torontost.
„Ma olen jah esimest korda Põhja-Ameerikas. Muljed on väga positiivsed. Avo Kittask kutsus mind juba aasta algul maikuuks, aga tookord oli väga kiire ja siis otsustasime, et tuleme laulupeo ajaks. Kahju, et te ei tulnud Seedriorule, väga võimas tunne oli, seda emotsiooni ei saa edasi anda telefoni teel. Nii tugev eestlaskond ja väga kokkuhoidev. Laulupidu oli tõeliselt võimas. Nad alustasid ikka Alo Mattiiseni lauludega ja lõpetasid lauluga Lendame mesipuu poole! Ja nad laulavad eesti keeles, nii kaugel kodumaast!

Me käisime Jõekääru suvekodus ka, ja neil on isegi oma metoodika, kuidas nad eesti keelt õpetavad. Ja igal laagrihommikul tõmmatakse Eesti ja Kanada lipp vardasse ja lauldakse hümni! Fantastiline.

Muidugi saaks neid lapsi Eestisse ka tõmmata. Minult on tihti küsitud, et mis on rahvuskaaslaste poliitika eesmärk, et kas kõik nüüd koju kutsuda. No ei ole nii, see oleks naiivne. Maailm on vaba ja piirid on ju lahti. Tähtis on vaid see, et riik toetaks valmisolekut koju tulla. Et lapsed, ka Lääne poolt, tuleks Eestisse keelelaagritesse. Seni oleme ida poolt eestlasi tasuta kutsunud, kuna see on vaesem kant, aga ka siit Lääne-Euroopast ja Põhja-Ameerikast tulijate toetamine on väga tähtis. Keelelaagrites on ju lapsed pooleks: mujalt tulnud ja kodueestlased. Ja Eesti ülikoolidesse ootame inimesi õppima. Avo Kittask rääkis, et Ülemaailmne Eestlaste Kesknõukogu annab ju aastas 30 stipendiumi väliseesti inimestele Eesti ülikoolidesse õppima tulekuks.

Ma ei arva, et tegu oleks ühendatud anumatega, et kui Eesti kutsub väga tugevalt, siis siinsed laagrid jäävad tühjaks. No ei ole see nii. Kõik ei tule ju korraga Eestisse, kasvõi suveks. Jõekäärus on ühel nädalal üle saja lapse. Kõik see sada ei ole ju valmis sõitma.

Ja näiteks Toomas Kütt, Ühispanga juht ütles ju, et siinsed fondid oleks valmis kinni maksma laste Eestisse-sõidu, kui Eesti riik kataks Eestis olemise kulud. See on väga hea idee.

Teine küsimus on see, kas Eesti on tulijaid valmis vastu võtma? Just sellepärast on meil Kanal Kaks kaasas, et eestlased näeksid erinevaid eestlasi ja seda, kuidas nad elavad. Ja me oleme planeerinud teha koostöös ETVga saate, kus Maire Aunaste intervjueeriks erinevaid eestlasi, kes elavad erinevates maailmapaikades. Meid on ju veidi üle miljoni: 200 tuhat välismaal ja 940 tuhat Eestis, me peame üksteist paremini tundma.

Ei, keegi ei palunud mult pärga panema võidupüha puhul Seedrioru saksa poolel sõdinute monumendi juurde. See on siin nagu on. Las ta olla. Ja ikkagi ma võtaks mütsi maha nende keeleoskuse eest, sest keelt on nii raske hoida ja keel on kultuuri alus. Sügav kummardus ikkagi neile, kes oma lastele isegi segaabielus keele selgeks õpetavad.

Aga kui küsite, et mis väliseestlusest edasi saab, siis ma arvan, et rohkem oleks vaja kahel kogukonnal teineteisega suhelda. Sest seni on olnud kaks paralleelset arengut: aga meil oleks vaja rohkem kontakte. Näiteks kasvõi seda, et need, kes on välismaal oma hariduse saanud, tuleks mõnikord ja tuleks Eesti koolidesse ja annaks oma tarkust edasi. Lõbus oli meil kogu aeg, hea huumorisoonega inimesed olid kokku sattunud. Aga pingeline oli ka. Ma pidasin ühel päeval viis kõnet. Ma võin need teile saata, kui soovite."

Veel Seedrioru laulupäeva infot leiab aadressidelt:

http://www.seedrioru.com
http://www.joekaaru.ca/
http://www.ekn.ca/
http://www.eesti.ca/
http://www.eestikoor.eu/
http://www.estuudio.ee/
http://www.theispies.com