Kuidas õpetatakse Eesti noortele, et islamistid pole terroristid?
Eesti haridusmaastikul võrdlemisi uue nähtuse – maailmahariduse tähtsamateks eesmärkideks ongi rahu edendamine ja konfliktide ennetamine. See on tulevikuühiskonna paremaks muutmisele suunatud kasvatus.
Maailmaharidus aitab märgata, vaidlustada ja muuta maailmas valitsevat ebaõiglust, saada üle sallimatusest, valeinformatsioonist ja negatiivsetest stereotüüpidest. Samas on see aktiveeriv ja innustav. Ta näitab, et igaühel on võimalus midagi muuta, kui ta osaleb ühiskonnas aktiivselt ja vastutustundlikult.
Praegused noored peavad hakkama otsustama küsimustes, milles ei olda veel kaugeltki üksmeelel. Kas peaksime lubama homoabielusid? Kas mosleminaised võivad kanda pearätikuid? Kas meie vastutame vaesemate riikide ja inimeste saatuse eest?
Meedia annab tihti keerulistest teemadest ühekülgse pildi, millest tekivad stereotüübid. Kui Eestit külastasid õpetajad Afganistanist, küsis Pae gümnaasiumi õpetaja kohtumise eel õpilastelt, millisena nad Afganistani õpetajat ette kujutavad. Õpilased kirjeldasid seepeale Osama bin Ladenit. Noorte ettekujutus Afganistanist põhineb negatiivsetel uudistel, islamiusku seostatakse terrorismiga. Maailmahariduse kaudu saavad noored keerulisi teemasid arutada oma turvalises keskkonnas, kujundada analüüsivõimet, kriitilist mõtlemist ning konfliktide lahendamise oskust.
MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus on üks neist organisatsioonidest, kes aitavad maailmaharidust Eesti koolide õpilasteni viia. Pakume koolidele näitusi, õpetajatele koolitusi, dokumentaalfilme ja teisi õppematerjale. Alati ei pea õpetaja seisma klassi ees, õpilased on loonud ka ise dokfilmiklubisid, kus linastatakse huvitavaid filme tarbimisest, inimõigustest, demokraatiast, konfliktidest jms. Filmide üle arutatakse koos kohale kutsutud ekspertidega.
Maailmahariduse programmi raames on Eesti koolides käinud mitmesugused väliskülalised Lõuna-Aafrika Vabariigist, Nigeeriast ja Afganistanist. Eelmisel aastal korraldati näiteks mõned pagulasteemalised töötoad, kus õpilastel oli võimalik samastuda pagulaslaagrite elanikega, tutvuda pagulaste isiklike lugudega ning teha muusikat pagulaste pottidest tehtud trummidega. Mõisteid nagu “globaalne õiglus” ning “säästlik areng” saab õpilastele avada nii debattide kui ka rollimängude kaudu.
Kevadel korraldasime koostöös UNESCOga ÜRO simulatsiooni, kus 12 kooli õpilased mängisid läbi ÜRO tippkohtumise aastatuhande arengueesmärkide teemal. Kokku osales simulatsioonis 70 õpilast üle Eesti, kes said kolme päeva jooksul tunda end tipp-poliitikutena, koos selle rolliga kaasnevate rõõmude, murede, etiketi ning vestluskunstiga. Simulatsiooni teemadeks olid HIV/aids, naiste olukord sõjatsoonides (näitena olukord Kongo DVs) ning tüdrukute algharidus. Eesmärk oli leida nendele probleemidele võimalikult realistlikke lahendusi.
Üheteistkümnel Eesti koolil on ka juba kolmandat aastat sõpruskool Afganistanis. Sellest aastast on koolidel võimalik leida ka Ghanas ja Kamerunis sõpruskoole, kellega koos ühiseid projekte korraldada. Sõpruskoolide projektis osalejad vahetavad kirju ja kingitusi, õpivad tundma teineteise kultuuri, usku, kombeid ja igapäevaelu. Omavahel suheldakse konverentsidel ja külastustel, Afganistani sõpruskoolidega on oldud otseühenduses ka Skype’i kaudu.
Neli Eesti õpetajat on käinud Afganistanis, kaks Afganistani õpetajat Eestis. Märgata on õpilaste huvi ja aktiivsuse kasvu. Koolides toimuvad Afganistani päevad, kus osalevad Eestis elavad afgaanid. Samuti on hakatud sõpruskoolidele annetusi koguma näiteks spordivarustuse ostmiseks. Õpetajadki imestavad, kui pärast Afganistani või islamiusu teemalist tundi õpilased oma blogides samal teemal usinalt kirjutavad, sest pole väga tavaline, et õpilane tunnis toimuva üle veebipäevikus arutleb.
Mitmed koolid on võtnud ette koolipäeva või isegi koolinädala, kus tundide asemel pühendatakse kogu tähelepanu maailmaharidusele või kooli koostööprojektidele. Kui Vanalinna Hariduskolleegiumis toimus Afganistani ja Araabia päev, valmistasid õpilased ise araabiapäraseid toite, kohtusid Eestis elava afgaanist noormehega ning õppisid oma nime araabia tähtedega kirjutama.
Üks 10. klassi õpilane kirjutas, et talle meeldis näiteks Afganistani söökide tegemine. Ta poleks iialgi arvanud, et hakkab kunagi ise pelmeene valmistama. Araabia keele loeng olnud ka lahe, sest araabia tähed näinud lihtsalt “nii sürrilt ilusad” välja. Loeng oli hästi ajastatud – samal ajal valitsesid araabia maailmas revolutsioonilised meeleolud. Samuti aitas loeng õpilast kodustes samateemalistes aruteludes.
Põhjalikum teiste kultuuridega tutvumine aitabki kujundada õpilaste arusaamu sallivamaks ja vähendada tundmatu ning võõraga seonduvaid hirme. Otseühendus noortega teisel pool maakera aitab mõista erinevaid seisukohti ja seda, kuidas on meie mõttemall seotud meie kultuuritaustaga.
Mida MTÜ Mondo veel teeb?
■2007. a asutatud MTÜ Mondo on Eesti esimene põhikirjaliselt arengukoostöö ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon. Mondo töötab hetkel Aafrikas (Ghana, Kenya, Uganda) ja Afganistanis ning korraldab humanitaarabi. Fookuses on kõige haavatavamas olukorras olevad inimesed: lesed, orvud ja erivajadustega noored.
■Viimastel aastatel on Mondo olnud aktiivne tervishoiu alal Afganistanis Helmandi provintsis. Meditsiiniekspert on muu hulgas aidanud varustada kohalikku haiglat ning käivitada naiste esmaabikoolitusi. Praegu varustatakse tervishoiukoolituskeskust.
■Mondo pakub eestlastele ka otsest võimalust toetada arengumaade laste haridusteed või teha kingitusi ja annetusi sealse kogukonna majanduslikuks toimetulekuks. Ghanas ja Kenyas toetatakse haridust lasteaiast gümnaasiumini, pakutakse koolitusi, antakse mikrolaene, koduloomi ja muid toetusi naistele, mille abil saavad nad tõsta oma elatustaset ja hoolitseda oma laste eest. Tulemusena jätkab tänavu Ghanas kooliteed 130 last ning Kenyas 40 last. Kokku on eestlased Mondo vahendusel annetanud laste haridusele ja naiste toimetulekule Aafrikas üle 14 000 euro.
■Tuleval aastal on võimalik hakata toetama Afganistani lapsi ja naisi. Ugandas on aga plaanis veel tänavu asutada kohvik erivajadustega noortele, et nad saaks harjutada iseseisvust pärast kooli lõpetamist.
