Kinnised salalinnad Venemaal

Tehaste olemasolu pole iseenesest saladus, sest üle ilma on levinud veider fotoseeria, millel Severodvinski linnarahvas päevitab pinnale kerkiva hiiglasliku tuumaallveelaeva taustal.

Venemaa kinniste linnade või otsetõlkes “suletud administratiiv-territoriaalsete moodustiste” (закрытое административно-территориальное образование) registrites aga Severodvinskit ei ole. Ligemale 200 000 elanikuga linn oli küll kinnine nõukogude ajal ning ka eelmisel sajandil, kuid mitte praegu.

Samas selgus seoses suursaadik Tiigi juhtumiga, et välismaalased ei tohi Severodvinskis ometigi eriloata viibida. Samamoodi nagu ka Norilskis, kuigi ka too tööstuslinn pole ametlikult kinniseks kuulutatud. Keelatute nimekirjas pole ka Baltiiski linna Kaliningradi oblastis, kus paikneb Vene mereväe Balti laevastiku peastaap.

Kinniseid linnu leidus nõukaajal Eestiski. Sillamäe kandis koodnime Narva-10 ja suletud linn, sest sealses keemiatehases (tänases Silmetis) rikastati uraani ning toodeti sõjatööstusele hädavajalikke haruldasi muldmetalle. Kinnine linn oli ka Paldiski, sest seal paiknes tuumaallveelaevade õppekeskus.

Venemaal on kinniseid linnu veel 45. Neis elab kokku üle miljoni inimese. Mõned salalinnad, näiteks Zvjozdnõi Permi lähistel või Krasnoznamensk Moskva oblastis, on staatuse poolest salajased, aga tõsist valvet enam pole. See ei tähenda, et välismaalasena sinna sattudes ning ametivõimudele vahele jäädes ei pruugi pahandusi tulla. Pigem tuleb.

Kuid Venemaal on jätkuvalt ka salalinnu, mida valvatakse väga rangelt. Seal elamist tuleb hoida saladuses ning isegi sugulaste külla kutsumiseks tuleb loa hankimisel läbida tõsine kadalipp, kus uuritakse muuhulgas ka suguluse fakti.

Näiteks üks selline linn on Mordva piiril paiknev Tartu-suurune Sarov. Seal asub Venemaa aatomitööstuse üks keskusi. Sarovi koodnimi oli aastaid Arzamas-16 või ka Arzamas-75, mistõttu aatomilinnaks peetakse hoopis Arzamasi linna. Too jääb Sarovist umbes 80 kilomeetri kaugusele ning tal pole salajase tööstusega mingit pistmist.

Nõukogude ajal oli tavaline, et salalinnadele pandi nimi, mis viitab kümneid või sadu kilomeetreid eemal painevale linnale.

Venemaa praegu kõige enam kõneainet pakkuvaks salaobjektiks on Mežgorje asula Baškiirias, mis asub 140 km Ufast kagu poole. Sealsetes mägedes toimub juba aastaid tõsine uuristamine ning ehitustegevus. Raudteeharu suundub mäe sisemusse. Vene meedias on pakutud, et tegemist võib olla Venemaa tippjuhtide varjendiga, mingi strateegilise maagi kaevandamisega või ka osaga tõsisest tuumrelvakompleksist, mida mujal maailmas kutsutakse “Dead hand”.