Maitseid veinimessilt

Jood, kui kiiresti jood, kõike ikka ära ei maitse. Isegi kui uusi tooteid nii väga palju polegi. Nii et suutmata küll päris kõigele ringi peale teha, kiidaksin suurima maitseelamuse eest meile uut Burgundia veinimaja Bouchard Aîné et Fils. Aîné tähendab vanemat Bouchard'i ja see võib segi minna teise, meile ammugi tuttava veinitootja Bouchard Père et Filsiga (­Bouchard, Isa ja Poeg). Too Vanem ­Bouchard ja Poeg (sissetooja Friscom) suutis pakkuda ka vanemaid küpseid aastakäike. Gevrey-Chambertin (2005) oli suurepärane, selle ühe põhjapoolseima burgunderi kohta imeliselt sume ja rikkalik, 2000. aasta Corton Grand Cru aga vaimustav - sellist sõnnikust küpsust ja suurust meie maalt naljalt ei leia.

Romanée Saint-Vivant (1998 ja 2001) aga väga suur vein, tõsine Burgundia lagi.

Mida veel tuleks võimaluse korral maitsta? Portugali Alvarinho Deu la Deu (sissetooja Worldwide Import) on ikka kõige parem selle sordi esindaja, mida ma olen maitsnud. Hakka või uskuma portugallaste juttu, et neil kukub see imeline mari veel paremini välja kui hispaanlastel teispool piiri Rías Baixase piirkonnas.

Tasuks proovida Ferrari vahuveine (sissetooja Bestwine) Põhja-Itaaliast Trentino piirkonnast. Hinnalt lähenevad need küll šampanjale, aga maitselt on kindlasti selle tasemel.

Kevade saabudes ei saa unustada ­Schlumbergeri Rieslingit Alsace'ist (sissetooja Manipenny), aga tutvust tuleks teha ka uue Alsace'i maja Domaine Leon ­Beyeri valikuga (sissetooja Liviko).

Eesti veinid

Esimest korda õnnestus messi koolitustoas maitsta ka Eesti kasvatajate viinamarjaveine (vt lähemalt www.viinamari.ee). Esindatud olid Jaak Eensalu, kes peab viinamarjatalu Otepää mail, Liia Kaska Võrumaalt Sõmerpalu vallast ja Raimu Aas Läänemaalt Oru vallast. Eesti viinamarjakasvatajad viljelevad külmakindlaid hübriidsorte, nii Vene ja Ameerika kui Läti ja Eesti omi. Kasvatatakse avamaal, otsides häid päikesepoolseid nõlvu, aga vahel ka kasvuhoones. Tehakse nii kuiva kui magusat, viimast tahab kohalik tarbijaskond rohkem, ütles Raimu Aas.

Nagu maitsmine kinnitas, on Eestimaa viinamarjavein siiski veel Itaalia suguvendade maitsetasakaalust ja küpsusest kaugel. Head lubjakivist pinnast on meil küllaga, aga kliima pole päris veinimaa oma. Kui ei võta külm, võivad saagi hävitada linnud, nagu juhtus Uku ja Kertu Kuudi Pöide veiniaiaga. Seda enam tuleb hinnata Eesti veinikasvatajate pingutust. "Igal aastal saab ühest ja samast sordist täitsa erineva veini," tunnistas Jaak Eensalu, kes suutis pakkuda väga joodavat pirninüansiga veini Läti sordist Toldi.

Raimu Aasa paremikku kuulusid magus dessertvein Läti sordist Silga ja kuiv tuline ja kirbe lauavein sordist Krassavets. Liia Kaska armastab eri sorte segada, maitsjate tunnustuse võitis magus segu nr 7.

Räpina viinamarjakasvataja Jaan ­Kivistiku ja soome veinimeistri Juha ­Karvoneni Rondo (see on paljutõotav sort, võrreldud isegi Pinot Noir'ga) tundus valikust kõige professionaalsem punavein.

Valgetest oli parim Räpinas kasvanud marjadest Uku Kuudi valmistatud kuiv elegantse happega valge vein. Viimase veinimehe kirge näitab kas või tõsiasi, et pakuti koguni tema Tallinnas Süda tänaval kasvanud veini. Kindlasti lähevad Eesti veinid aina paremaks.

Parim sommeljee

Võistlustel Eesti parim sommeljee, ­Trophée Masi üllatusi polnud. Esikohta kaitses ­Kristjan Markii (Balthasar), teist ja kolmandat kohta jagasid Aivar Vipper (Tallink Spa & Conference hotelli restoran NERO) ja Kristjan Peäske (hotelli Kolm Õde restoran). Markii on väärikas, Vipper humoorikas, ­Peäske kõneleb kaunist inglise keelt.

Kui eelmised eesti tippsommeljeed Margus Linkgreim ja Urvo Ugandi olid kehakaalult kergekaallased, siis Markii ja Vipper esindavad kindlasti raskekaalu. Kaalueelis lubab veinimaitsmisel kahtlemata suuremaid treeningkoormusi. 4.-6. kohta jagasid vana tegija Viljar Pent ning tulevikulootused Sirly Tammisaar ja Ave Toomjõe.