Värskest õunast saab mahla pressida kahjuks vaid kord aastas. Muul ajal kasutatakse kontsentreerimist, mille käigus eelnevalt eemaldatakse puuviljadest aroom ja seejärel aurutatakse välja vesi. Peale sesoonsuse on kontsentraadi kasutamise põhjuseks ka logistika, sest vee vedamine ühest maailma otsast teise on äärmiselt kulukas.

Mahla valmistamise käigus lisatakse mahlale täpselt sama palju vett, kui sealt eelnevalt välja võeti. Kui mahlale on lisatud suhkrut, tuleb see seadusest lähtuvalt ka pakendile kirja panna.

Teine lugu on nektaritega, kus mahlasisaldus on mahla omast väiksem. Olenevalt viljast on nektari mahla või püree miiniumsisaldus 25–50%. Lisaks veele ja mahlale sisaldab nektar ka suhkrut või suhkrutoodet. Mahladele ja nektaritele on kehtestatud koostise- ja kvaliteedinõuded, mis on ELile ühised.

Marek Viilol
Põltsamaa Felixi turundusjuht