Teadlased: ainult tuumarelv võib päästa maailma
Samuti hoiatavad nad, et globaalse katastroofi põhjustada võiva asteroidi ja Maa kokkupõrke vältimiseks, ohtude kaardistamiseks ja ennetustegevuseks ei rakendata praegu kaugeltki piisavalt meetmeid.
Äsja ilmunud mahukas raportis jagavad US National Research Council teadlased nn maalähedased objektid (NEOs, Near Earth Objects) laias laastus kolme rühma.
1) Kõige hirmsamad on suuremad kui 1 kilomeetrise läbimõõduga objektid, mis maaga kokku põrgates vallandaks sadades tuhandetes megatonnides energiat - rohkem, kui globaalne tuumasõda. Tulemused oleks inimkonnale katastroofilised, küsimuse all oleks inimkonna püsimajäämine. NASA on enamiku, kuid mitte kõik neist kaardistanud.
2) Ülisuurte objektide kõrval kujutavad endast ohtu kopsakad, üle 140-meetrise läbimõõduga objektid. Need vallandaks oma tohutu kiiruse tõttu sadades megatonnides energiat - võrreldavalt piiratud tuumasõjaga.
USA Kongress käskis NASAl kaardistada 90% sellistest objektidest aastaks 2020, kuid NRC analüütikute väitel ei ole see lithsalt võimalik, sest poliitikud ei eralda selleks piisavalt raha. Praegune summa - $4 miljonit - ei ole piisav. 2020. aastaks jõutaks eesmärgini siis, kui kasutada kosmoses baseeruvaid teleskoope, see on aga kallis. Maapealsete teleskoopide kasutamisel jõuataks eesmärgini ehk 2030. aastaks.
3) Teadlaste hinnangul peaks NASA hakkama kaardistama väiksemaid, 30-50 meetrise läbimõõduga objekte, mis tiheasustusega alale kukkudes võivad tekitada palju hävingut.
Teadlased pakuvad ka lahendusi, kuidas Maad ähvardavate taevakehadega võidelda:
1) Tsiviilkaitse. See on ainus mõistlik võimalus, kui etteteatamisaeg on lühike - aasta või kaks näiteks. Sõltuvalt aktiivsete meetmete rakendamise valmisolekust võib see olla ka ainus võimalus pikema etteteatamisaja puhul.
2) „Aeglase tõmbe" või „aeglase tõuke" meetodite puhul mõjutatakse objekti orbiiti gravitatsioonilise tõmbega pika aja vältel kosmoselaeva enda massiga, et vältida selle põrkumist Maaga. Tõhusaim moodus on muuta objekti kiirust kas liikumise suunas või vastupidi, ütlevad teadlased, sest külje suunas trajektoori muutmine on palju ebaefektiivsem. Läheb aega, enne kui me oleme valmis seda tegema, võib olla aastakümneid, ütlevad nad, ning isegi siis oleks sellest kasu vaid kuni 100-meetriste objektide puhul.
3) Kineetilised mõjurid. Selle stenaariumi puhul mõjutatakse sihtmärgi trajektoori massivse laadungiga kosmoselaevaga, mis saadetakse sellega kokku põrkama. Ka see töötab vaid väiksemate objektide puhul.
4) Tuumaplahvatus. Kuigi mittetehnilistel põhjustel oleks see viimane võimalus, on see kõige võimsam ja tõhusam tehnoloogia, mis inimkonnal praegu asteroidide vastu olemas on. Tuumarelv on ainuke võimalus, mida saab kasutada kilomeetrist suuremate objektide puhul. Samuti saab seda kasutada väiksemate objektide puhul kui tagavaravõimalust, kui teised meetodid kukuvad läbi. President Obama väljakuulutatud idee tuumarelvavabast maailmast tundub selle taustal iroonilisel kombel pigem inimkonna hävingut soodustav.
Kuid asteroidide, mille läbimõõt ületab mõnda kilomeetrit, vastu on inimkond sellegipoolest võimetu. Õnneks on selliste tapja-asteroide kokkupõrked Maaga üliharuldased - viimane teadaolev toimus 65 miljonit aastat tagasi.
