Blogiguru: unustage Facebook, Orkut ja muu pask!

Mis on ajaveebid (blogid), milline on nende roll internetimeedias ja mis eristab neid ajakirjandusest - Loren Feldman, keda paljud peavad täielikuks ajukääbuseks, avab tagamaid. Ta on otseütleja mees, endine näitleja ning koomik, kelle arvamusblogi 1938media.com loevad paljud tehnoloogiaala arvamusliidrid. Küsitlesin teda läinud nädalal Amsterdamis blogijate konverentsil "Rockstars of the Web".

Milline tähtsus on blogidel?
Neid loetakse ja nad on ajanud hirmu trükimeedia naha vahele, kes kardab kaotada nii reklaamiraha kui ka jääda maha kiirete uudiste edastamisel. Kiirus määrab internetimeedias kõik.

Kas internetimeedia suretab trükimeedia välja?
Ei usu. Võtta kätte paber ja lugeda seda - selles on midagi sügavalt inimloomusele omast. Ajalehed küll muutuvad, aga nad ei kao kunagi.

Trükimeedias on reeglid, kuidas ja mida võib avaldada. Blogindust ei reguleeri aga miski.
Jah, see on üsna jube. Seetõttu ongi ajakirjanikud alati usaldusväärsemad kui blogijad. Blogimine on meelelahutus ja blogijad on šõumehed. Ajakirjanik on tõeline tegija.
Sina tõused hommikul üles, nuhid välja mõne hea teema, kirjutad loo, kontrollid fakte ja seda vaatab veel ka toimetaja. Mina olen idioodist naljavend, ärkan üles ja lihtsalt blogin, mis pähe tuleb. Mingi vahe minu ja sinu vahel peab ju olema. Kes seda ei tunnista, on lihtsalt loll.
Blogijad pole ajakirjanikud. Nad diskrediteerivad ajakirjanikke. Kunagi oli ajakirjanik üllas amet. Aga siis tulid mingid sitakottidest blogijad ja ütlesid, et jou, mehed, me oleme ajakirjanikud. See solvab teid.

Kui usaldusväärne on üldse blogide info?
Internetist leiab igasugust jama. Wikipedia näiteks on täielik naljanumber, aga inimesed ammutavad sealt enda arvates faktitõest infot.
Pead olema ikka täitsa naiivne, kui arvad et blogid avaldavad ainult tõtt (viitab blogides hiljuti levinud valedele kuulujuttudele, et Apple'i asutaja Steve Jobs on haige - T.T.). Igaüks võib valetada ja ka massimeedia valetab. Kuid mina usun rohkem seda, mida loen ajalehest, kui seda, mida loen blogidest.

Kui blogid pole usaldusväärsed, miks siis rahvas neid loeb?
Aga mida sa siis tahaksid teha - lugeda igal sammul ainult mingit tõsist majandusteksti? Blogid on meelelahutus. Šõubisnis. Kõik!

Teine probleem internetimeedias on läbipaistmatus ja anonüümsus.
Ja polegi vaja läbi paista. Internetis on miljoneid mölakaid, kes otsivad põhjust sind rünnata. Milleks anda neile seda võimalust? Ma saan pidevalt tapmisähvardusi inimestelt, kellele minu blogi ei meeldi. Aga mind see muidugi ei koti.
Inimesed arvavad, et kuna ma blogin, siis nad teavad minust kõike. Tegelikult teavad nad vaid seda, mida ma tahan, et nad teaksid.
Sama lugu on firmadega. Läbipaistvus on luuseritele. Kui tahad kiiresti pankrotti minna, ole läbipaistev ja avalda konkurentidele kõik oma saladused.

Miks sind ei koti?
Ei koti lihtsalt. Olen enesekindel. Ja tean, et olen paganama tark ja andekas. Neid asju ei saa keegi minult ära võtta.
Enamikul inimestel pole julgust öelda, mida nad tunnevad või arvavad. Mina ütlen, mida mõtlen. Ma olen avaldanud rassistlikke videoid, mille järel on mind tahetud lausa elusalt maha matta. Aga mind ei koti.

Paljud inimesed on praegu hõlmatud sotsiaalsetesse võrgustikesse, nagu Facebook, Orkut, Rate jne. Mis sa nendest arvad?
See pask pole oluline, unustage need ära. Sinu digitaalses elus on kõige olulisem asi isiklik blogi - see on see, mis sa oled, tükike sinu digitaalsest paradiisist, kus keegi ei saa sulle ajudesse panna (where no one can fuck you with! - T.T.).
Facebookis ja sellistes kohtades ollakse lihtsalt hammasratas. Neile sa tegelikult korda ei lähe, Facebookile ei lähe, Google'ile ei lähe, tõtt-öelda ei lähe sa ka mulle korda! Aga sa ise lähed endale korda, seetõttu peadki kogu oma energia panema oma blogisse.

Miks siis Facebook jt võrgustikud miljoneid inimesi paeluvad?
Need on teenused, mille edu põhineb inimese ­hirmul jääda selles digitaalmaailmas üksi. Enamik blogisid on sellised, mida keegi ei loe. Võid kirjutada seal pika loo sellest, kuidas lahendada energiakriisi ja tuua ­maailma rahu, kuid see ei koti kedagi ja keegi seda ei loe. Aga kui kirjutad Twitterisse (populaarne mikroblogi - T.T.), et keegi tuntud inimene on persevest, siis miljonid reageerivad kohe ja hakkavad väitlema, et kas ta ikka on persevest või kuivõrd ta on persevest. Inimloomus ootab sellist vahetut tagasisidet, isegi kui see on negatiivne - ja just seetõttu ongi Facebookid ja Twitterid nii üle mõistuse populaarsed.
Minu jaoks pole massid olulised. Kui viis minu sõpra annavad mulle tagasisidet, et olen avaldanud laheda asja, siis sellest piisab, et olla õnnelik.

Mis teeb ühe blogi heaks?
Kui blogipidaja on aus ja tema iseloom tuleb läbi selle esile, olgu ta või tõeline jobukakk!

Miks sa blogid?
Sest ma naudin seda. Teen seda enda pärast, et ennast välja elada.

Ei tee seda raha pärast?
Ei, kindlasti mitte.

Ega ka mitte tuntuse pärast?
Ei, tuntus on bullshit. Ei saa niimoodi elada, et käid ringi ja hüüad inimestele, et oled lahe ja järgnegu nad sulle. Ma olen näitleja, aga ma ei saa astuda stuudiosse ja öelda, et olen Tom Cruise. Iseenda trummi taovad ainult idioodid! Arvan, et kui teha head asja, märgatakse sind varem või hiljem niikuinii.
Ma pole kunagi populaarsust otsinud. Esiteks on see väga halb maitse. Ja teiseks on see sitaks imal. Palju ehedam on see, kui keegi sind ise avastab.

Blogi tähendab, et igaüks võib olla nii-öelda kirjastaja. Kas nüüd, kus majanduskriis jätab paljud inimesed tööta, näed tulemas bloginduse buumi?
Pole õrna aimugi.

Sind ei koti?
Muidugi mitte.

TechNigga.com tõi tapmisähvardused  

• Loren Feldman (42) on New Yorgis elav blogija ning šõumees, kes peab arvamusblogi 1938media.com ning on samanimelise videotootmisfirma president. Töötas varem Los Angeleses näitleja ja filmikunstnikuna.   
• Feldman blogib eri teemadel ­alates tehnoloogiast, lõpetades kultuuri ja ühiskonnaga, kuid teeb seda satiirilises ja southparklikus võtmes. Ehkki iga kolmas sõna on fuck või shit ja kõnes kasutab ta tihti väljendit motherfucker, sisaldavad tema otsekohesed videod olulisi ja sisulisi sõnumeid.   n Mullu käivitas Feldman näiteks blogi TechNigga.com (nimi populaarse tehnoloogiablogi TechCrunch.com järgi), mis oli küll üleval lühikest aega, kuid tekitas väga suure arutelu ja vastukaja. Blogis tegi ta kibedat nalja mitmete vähemuste, näiteks mustanahaliste, juutide, nohikute, natside jt kulul. Tulemusena süüdistati Feldmani rassismis, ähvardati ta kohtusse kaevata või isegi ära tappa.  
• Feldman ise nimetas TechNiggat sotsiaalse meedia eksperimendiks. ­Te­ma idee oli protestida interneti­meedia haiglase kommertsialiseerumise ­vastu, sh põhimõtte vastu, et kui sul ­pole FaceBooki kontot, siis sind pole olemaski.