Kreeka kriis toidab Eesti panku

Viimase aasta jooksul kasvas hoiuste maht Eesti pankades 11,2 protsendi võrra. Eestlaste hoiused kasvasid 7,6 protsenti, välismaalaste omad aga 28,2 protsenti ehk ligikaudu neli korda kiiremini. Eriti kiire kasvuga (34 protsenti) paistsid silma välisettevõtete hoiused.

Arutasime kevadel toimetuses, kas välishoiuste kasv on seotud Venemaa presidendivalimistega. Äkki pageb Vene kapital Vladimir Putini võimu eest? Kinnitust sellele väitele ei tulnud.

Küll aga hakkasid pankurid rääkima, et välishoiuste kasv on seotud hoopis kriisiga Küprose panganduses. Kohalikud venelased, eeskätt transiiditegelased, hoidsid oma raha seni Küprose pankades, mis kuulusid Kreeka kapitalile ja/või investeerisid Kreeka turule.

Kreeka kriis tõi kaasa rasked ajad Küprose pankades ja venelased viisid oma raha saareriigist minema, talletades osa sellest muuhulgas Eestisse.

Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe toob Kreeka puhul pankadega seonduva kõrval välja riigi maksejõuetuse ja eurost loobumisega seonduva riski: “Kardetakse, et euro asemel võidakse kasutusele võtta uuesti drahm ning praegused eurohoiused võidakse mingi konkreetse kursiga drahmihoiusteks muuta. Sellisel juhul taastekkiv rahvuslik rahaühik – drahm – ei ole sama kindel valuuta kui euro. Kuivõrd Vahemere riikidesse on liikunud rohkelt raha just Venemaalt, võib arvata, et vähemal või suuremal määral on see raha paigutatud nüüd näiteks mõne tugeva Šveitsi, Saksamaa või Põhjala panga kontodele. Tõenäoliselt on osake jõudnud ka Baltikumi.”

Rehe lisab, et “tänastes” peaaegu nullintressi tingimustes” on hoiustamise eesmärk kindlustunne, mitte raha kasvatamine.

Nordea korporatiiv- ja jaepanganduse juht Andreas Laane põhjendab välishoiuste kasvu samuti võlakriisiga: “Raha paigutatakse üha aktiivsemalt Skandinaavia valuutadesse. Märkimisväärne hoiuste kasv on meil tulnud ka Põhjamaade ettevõtete kohalike tütarettevõtete arvelt. Võrreldes jaanuariga on nende kasv olnud kohati üle 70 protsendi.”

Ajakiri Der Spiegel teatas esmaspäeval Saksa luure raportile viidates, et Küprose pankadest voolab suurtes summades välja Vene raha. Kui Küpros esitab Euroopa Liidule ametliku abipalve, tekib ka moraalseid probleeme, sest märkimisväärne osa abist läheks pankade päästmise kaudu Vene rikkurite hoiuste väljamaksmiseks.

Eesti perede hoiused kasvavad aga põhiliselt ettevaatusest. Majanduskriisi ajal õppisid inimesed, et raskete aegade üleelamiseks peab olema 3–6 kuu rahavara. “Sisuline muutus on toimunud just keskmise ja väiksema sissetulekuga perede juures, kus veel mõni aasta tagasi puudusid säästud täielikult,” märgib Rehe. Eesti ettevõtete hoiuste maht kasvab tema sõnul parema rahajuhtimise ja ettevaatlikuma investeerimistegevuse tõttu.Välishoiused kasvavad Eesti omadest kiiremini