Kõige kallima majaga mees

Tema enda teksti nendest artiklitest ei leia. Mehe pilti pole avaldatud. Ta ei ole seni lihtsalt pressiga suhelnud. Sestap on pisut ootamatu, kui talle helistades kostab telefonitorust lahkelt: "Vastan suurima heameelega teie küsimustele. Tulge aga kohale. Welcome!"

Miljonär Tšulets läheb oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistele valimisliidu "Ühtne Paldiski" esinumbrina. Ta ei varja, et eesmärk on kukutada võimult Mölder. Kohtume siiski mitte Paldiskis, vaid Tõnismäel Inseneride majana tuntud hoones. Selle 1882. aastal valminud ja Axel von Howeni poolt projekteeritud arhitektuuripärli ostis Tšulets koos äripartneritega möödunud kümnendil. Siin asub tema firmade peakorter.

Kabinetis, mis sisustatud lopsaka antiikmööbliga, seisab nurgas ikoon. Eakas seinakell lööb täistundi, kui peremees uksest sisse astub. Sundimatu olek, sõbralik naeratus. Suhtleb vabalt nagu vilunud poliitikahai - Edgar või Mart näiteks.

"Milleks teile see kommunaalpoliiti­ka?" - "See pole poliitika. Paldiski ­tasemel ei tohiks see üldse olla poliitika. Paldiskis peaks omavalitsus olema ikkagi selleks, et inimestel oleks linnas mõnus elada - et oleks töö ja olme korras," räägib Tšulets.

Head mõtted, ent mitte vastus küsimusele, miks Viimsis 64miljonilist villat ehitav rikas ärimees end sel kevadel Paldiski elanikuks vormistas.

"Ma ei varja, et vormistasin," ütleb Tšulets. "Aga uskuge mind, ma pole ­kedagi sundinud, kamandanud ega käskinud Paldiskisse sisse kirjutada. Ma pole töötajaid sundinud meie nimekirja poolt hääletama."

Viimasel ajal on lehed kirjutanud Paldiski linna elanikearvu hoogsast kasvust ning linnapea Mölder näitas uusasukatest rääkides Põhjasadama poole. Sealt tulevat juhised, et miljonär Tšuletsi nimekiri linnas võidule aidata. "Jama," väidab too.

Järgneb Tšuletsi suu läbi pikem loet­elu asjadest, mis Möldri valitsemise ajal Paldiskis on nihu läinud. Praktiliselt kõik on nihu. Paldiskis, mis võtab linna külalisi vastu keset kalmistuid rajatud Alexela kütuseterminaliga, ongi paljud asjad halvasti. Vaadake või vana ohvitseride klubi, mis võiks olla linna kino, teater ja dekoltee (ööklubi tähenduses), ent näeb välja nagu tondiloss. Selliseid peletisi kohtab linnas mitmeid. Linnapea poeg sõidab rallit, mis pole odav lõbu.

"Kust tuleb raha? Ja põhiline, kus on raha linna laste sportimise toetuseks?"

See linn haiseb sageli vängelt naftaühendite järele. Siin on alati peaküsimuseks, kas Mölder jääb võimu juurde või mitte. Jutud korruptsioonist on sama vanad kui Möldri valitsemisaeg.

Õitsvat "rohelise energia linna", nagu ütleb Paldiski hüüdlause, me eest ei leia. Paldiski tahab kindlasti värskemat energiat. Siinkohal pole mõeldud Reformierakonda, vaid olukorda üldisemalt.

Tšuletsil on kahtlemata oma ­ärihuvid. Temaga seotud firmale kuulub Paldiski Põhjasadam. Tema firmad on ­sinna investeerinud ligemale miljard krooni (mõningatel andmetel rohkemgi). "Me oleme oma sadamat ehitanud ja, ütleme nii, muskleid kasvatanud, et saada korralikuks sadamaks. Oleme juba praegu jõudsalt mahte suurendanud," räägib ta.

M ölder aga (kui vaadata Põhjasadama seisukohalt) peedib. Või nagu Tšulets ütleb - "saeb". "On ju mahlakas väljend.

Ta saeb eelarvest ja mujalt enda kasuks, teiste vastu jne."

See iseenesest vana lugu ulatub aega, mil Paldiski tänane linnapea ise sadamas pärisperemehena (või nõukogu liikmena) talitas. Siis räägiti tõsiselt põhjasadamasse naftaterminali rajamisest. Kui Tšuletsi ja Möldri teed lahku läksid, kippusid takerduma ka põhjasadama ärid. Tüli ja kisa, rääkimata kohtuvaidlustest, on olnud palju. Nüüd näib, et Tšulets tahab võimule aidata omad inimesed, et vabaneda linnaga seotud peavalust.

"Mölder on nagu Brežnev. Ta on stagnatsioon."

Valimised Paldiskis - see on muidugi oluline teema, ent kui Tšuletsiga juba räägid, ei saa jätta küsimata tema megamaja kohta. 64 miljonit on ikka suur raha. Ei tahaks uskuda, et nii kallis. "Miks mitte?" küsib Tšulets vastu. "Paljudel on, ma arvan, sama kallis, aga nad varjavad."

Miks nii kallis ja suur? "See pole ju nii suur."

Minu jaoks hoomamatult suur.

"Ainuüksi keldrikorrus, arvestage, on 40 protsenti teie lehes kirjutatud 1800 ruutmeetrist. Seal on ventilatsiooni- ja kütteseadmed. Abiruumid. Garaaž, mis pole küll kümnele autole, nagu kirjutati, vaid kahele autole. Mulle meeldib väga ujuda. Paraku pole mul just tihti aega käia linna ujulates. Nüüd on mul oma 25meetrine bassein. Kui see kõik kokku lüüa, siis ega puhtalt eluruumideks nii tohutult ruumi jäägi," kirjeldab ärimees. "Mis puudutab hinda, siis mul tuleb ruutmeetri hinnaks mõnevõrra üle 30 000 krooni. Ma usun, et leiate Tallinnastki kinnisvara, kus ruutmeetri hind on palju enam."

Tšulets ja tema kompanjon Aleksandr Nakonetšnõi on kahtlemata rikkad mehed. Ent kust see rikkus tuleb? Põhjasadama äripaberid näitavad sügavat miinust. Saurix Petroleum on korralik firma, aga majandab permehe hinnangul praegu nulliga või napi kasumiga. Onistar, millesse Tšulets ja Ko omal ajal raha panid, on kinni.

Tšulets ütleb, et päris korralikult edeneb punkerdamisäri (firma NT Marine) Baltikumi sadamates. "Aga me vaatame ka Taani ja Saksamaa poole," märgib Tšulets. Riia sadamas on neil terminal.

Lisaks korraldavad Tšuletsi firmad naftaproduktide vedu Valgevenest, Kasahstanist ja kaugemaltki Kesk-Aasiast.

Ust-Luuga sadamas, mis on Vene riigi kõige prioriteetsem sadamaprojekt, oli Tšuletsil ja ta partneritel terve söe- ja kuivalastiterminal, mis nüüd kuulub Novolipetski metallurgiakombinaadile. Äri on tal küll ja veel.