Kas Turva-Urmasest saab riigivaenlane?

Annus lõpetas ehituse alal TPI ja soetas väärtuslikke sidemeid EÜE komandörina.

Sõõrumaast sai miilits, kes valvas Kadrioru lossi. Ta hankis kuldseid tutvusi vippide turvamehena.

Taasiseseisvumisaja alguses erastasid Annus ja tema 17 partnerit EKE Mehhaniseeritud Rändkolonni. Selle baasil sündis Baltimaade suurim ehitus­impeerium Merko.
Sõõrumaa asutas samal ajal isikliku turvaarmee ESS.

Mõlemad mehed on ajanud äri võimudega (Annus rohkem riigiga, Sõõrumaa linnaga) ning õlitanud miljonite kroonidega poliitilist masinavärki.

Midagi erilist seob neid Rahvaliiduga. Kaitsepolitsei arvates töötas partei endine esimees Villu Reiljan maid vahetades Annuse huvides. Sõõrumaa andis mullu põlu alla sattunud Reiljanile miljon krooni laenu.

Annus ja Sõõrumaa kuulusid ka Res Publica kuldsponsorite sekka. Too "äraostmatute" juhitud partei tegeles korruptsiooni­mõõdikutega ja oli nii radikaalne, et tahtis paljastada isegi oma rahastajaid.

Sõõrumaa helistas kord koguni Riigikogu kapokomisjoni esimehele Olari Taalile ja avaldas arvamust, et kaitsepolitsei jälitab teda ja tema firmat.

Ühised ärid ja toetused

Duo Annus-Sõõrumaa on ka üheskoos äri ajanud ja poliitikuid ülal hoidnud.

Meestel on kahasse osaühing Rannailu, mis ostis Kloogale sada hektarit mereäärset maad. Keskkonnaminister Reiljan oli valmis tolle maalahmaka ühtäkki tiheasustusega alaks muutma.

Rannailu andis aastal 2002 kolm miljonit krooni protsendita laenu "mittetulundusühingule", mis hiljem osutus Keskerakonnaks.

Sõõrumaa juures saunas sündis suurettevõtjatel riigiraudtee erastamise idee ja loomulikult oli Annus RERi-nimelises pundis sees.

Ekspress on kirjutanud, kuidas mõlemad suurettevõtjad sooritasid edukalt relvaeksami, millel nad kohal ei käinudki.

Nüüd on mõlemad hädas seoses siseinfoga.

Professor Uno Mereste "Majandusleksikon" ütleb, et siseinfo on kõrvalseisjatele kättesaamatu või salastatud teave, mida asjasse pühendatud "üldjuhul ei tohiks majanduseetilistest printsiipidest juhindudes ise kasutada".

Toomas Annus tegi imelise osavusega vahetustehinguid, saades riigilt looduskaitsealuste maatükkide vastu väärtuslikke krunte pealinna magusates arenduspiirkondades.

Kaitsepolitsei kahtlustab aga, et need vahetused käisid altkäemaksude abil. Näiteks maa-ameti endine juht Kalev Kangur andis Annuse pundile ette teada, milliseid maatükke saab vahetada ja kui palju need vahetamise käigus võiksid maksta.

Praegu on Toomas Annus riigi kõige kuulsam kahtlusalune.

Urmas Sõõrumaa nimi lendas avalikkuse huviorbiiti möödunud nädalal seoses ajaga, mil ta oli riigifirma Eesti Energia nõukogu esimees. Eesti Päevaleht teatas, et Sõõrumaa rajab Tallinna külje alla oma kombijaama ning võib Eesti Energiast saadud siseinfo toel teenida sadu miljoneid kroone.

Sõõrumaa kuulutas, et talle peetakse klaperjahti.

Annus sooritas vahetustehinguid ka energeetikasektoris

Alates aastast 2002 ilmutas Annus huvi Eesti õliväljade vastu. Põlevkivi kaevandamislube jagas keskkonnaministeerium, mida juhtis Villu Reiljan.

Annuse plaan oli müüa põlevkivi Eesti Energia elektrijaamadele, hiljem tärkas huvi põlevkiviõli vastu, mis annab eriti rasvast kasumit.

Merko kaevanduse avamine venis. Kuid reeglid näevad ette, et teatud aja möödudes peab ettevõtte kaevandamist alustama, muidu jääb ta loast ilma. Merko palus korduvalt ajapikendust.

Lõpuks kasutas Annuse punt õliväljadel tuttavat ärinippi - vahetamist. Ta vahetas Eesti Põlevkiviga kaeveõigusi, nii et riigifirma alustas kaevandamist Merkole kuuluval kaeveväljal ja Merko omakorda sai õiguse kaevandada riigifirmale antud sama suurel maatükil.

Ühisest õlitehasest Eesti Energiaga ei tulnud midagi välja. Mullu suvel müüs Merko põlevkivivälja Viru Keemia Grupile.

Ekspress teavitas esimesena Sõõrumaa ärihuvidest energeetikas

Urmas Sõõrumaa ilmus Eesti Energiasse aprillis 2002, kui majandusministrina töötas Liina Tõnisson Keskerakonnast.

Kaks aastat hiljem, jaanuaris 2004 kinnitas Sõõrumaa juhitud nõukogu Eesti Energia 15 aasta investeeringute kava. Üks lause tollest uudisest on tähelepanuväärne: "Eesti Energia jättis suuremad elektri ja soojuse koostootmise ja tuuleparkide rajamise projektid oma investeeringute kavast välja ja neid võivad seega realiseerida võimalikud konkurendid."

Kuu aega hiljem teavitaski Eesti Ekspress üldsust, et Sõõrumaa äi Priit Maran rajab Tallinna külje alla kombijaama ja suurärimees ise kavatseb samuti energiasektorisse investeerida. "Eesti riik peab tegema kõik konkurentsiolukorra tekitamiseks ja Eesti Energia sellele kaasa aitamiseks," selgitas Sõõrumaa.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles kohe, et nõukogu liige ei saa äriühingus avalikke huve esindada, kui tal on kas või näiline huvide konflikt.
Majandusminister Meelis Atonen arvas aga, et kui Sõõrumaal ongi "selline äriidee, siis ei pruugi see olla Eesti Energiaga kattuv või vastuoluline. [-] Täna ei näe ma selles mingit probleemi ning ka vajadust Sõõrumaa nõukogust tagasikutsumiseks."

Hiljem on huvide konflikti teema korduvalt üles tõusnud. Nende juttude kohaselt surus Sõõrumaa Toompeal läbi ökoelektri toetuse tõusu, sai siseinfot Iru elektrijaama tulevikuplaanide kohta, hankis linnavõimudelt toetuse uue jaama keskkonnamõjude kiireks hindamiseks jne.

Nüüd, kui Väol käib kõva ehitus ning uue jaama korsten on püsti aetud, kerkis see teema taas päevakorrale.

Annuse kaotusest võidab Luman

Annuse suurest kukkumisest rääkis esimesena avalikult Keskerakonna üks juhtfiguure Ain Seppik. Ta teatas jaanuaris Riigikogu kõnetoolis, et pärast Annuse vaikselt turult tõrjumist on ehitusturu suurimaks tegijaks tõusmas Reformierakonna sponsor Toomas Luman.

Üldsuseni jõudis Annuse hädade tegelik suurus kuu aega hiljem, kui Merko kuulutas firma võimalikuks tükkideks jagamisest. Sel kolmapäeval teataski Annus, et astub Merko Ehituse nõukogu esimehe kohalt tagasi ja hakkab juhatama eraldi firmat, kuhu koondub kogu maadevahetuse jama. "Võimalik, et oleksime pidanud jagunemise ette võtma juba sügisel 2007, kuid me alahindasime kogu selle protsessi venimise mõju Merko Ehituse majandustegevusele," tunnistas Annus pressile saadetud teates.

Annus ja Merko kinnitavad, et pole teinud midagi kuritegelikku. Annus teatas Ekspressile, et ei karda kohtus kaotamist.

Samas on maadevahetajate leer varem väljendanud arvamust, et esimeses kohtuastmes võib tulla süüdimõistev otsus - põhjendiga, et kohtunikud ei ole sõltumatud ja/või missugune kohtunik julgeks küll põhja lasta uurimise, kus kaitsepolitsei alustas jälitamist juba aastal 2004? Muidugi on tegemist spekulatsiooniga.

Suurärimeeste kätš

Sõõrumaal on mitut sorti "sõpru". Suurim neist on Eesti Energia, kes muutus oma nõukogu esimehe suhtes umbusklikuks juba aastaid tagasi. Küsimus polnud ainult ärihuvide ristumises, vaid ka maines. Aastal 2004 lasi Eesti Energia uurida oma imagot. Selgus, et firma nimi kerkis esile lugudes, kus räägiti Sõõrumaast ja tema elukaaslasest ­Kätlin Maranist.

Nüüd hakkab Sõõrumaa uus elektrijaam riigifirmale otseselt konkurentsi pakkuma. Möödunud nädalal ütles Eesti Energia nõukogu praegune esimees Jüri Käo, et talle Sõõrumaa omaaegne tegevus "ei meeldinud".

Kuid kas see märkus teenis ainult Eesti Energia huve? Vaatame ajas tagasi. Just Käo oli see, kelle Sõõrumaa omal ajal Eesti Energia nõukogus välja vahetas ja kes tuli pärast tema asemele. Samuti võitis Käo punt riigiraudtee erastamisel Sõõrumaa RERi.

Sõõrumaa tegi Käo jutu peale segasevõitu märkuse: "Mõned juhivad mitte ainult Eesti Energia nõukogu, vaid ka nende tütarfirmade nõukogusid. Seal on kindlasti olnud huvide konflikte, nii ehitustel kui ka ruumide rentimisel ja muudes asjades."

Kuid see jutt ei käinud Jüri Käost, vaid Toomas Lumanist, kes on kümmekond aastat istunud Eesti Energia nõukogus ning on kuulunud ka põlevkivikaevanduste nõukogusse. Luman üürib ruume riiklikule ­EASile ning üritas neid rentida ka majandusministeeriumile.

Varem on Sõõrumaa öelnud, et Lumani juhitavas kaubandus-tööstuskojas on võimalikud vaid ühtmoodi valimised: Lumani tagasivalimised.

See sõnasõda ei pruugi olla vaid isikutevastane vastuolu. Aasta tagasi jagunes osa ärieliidist kahte leeri: ühe moodustasid Keskerakonna ja Rahvaliidu toetajad ja teise nn semumajanduse vastased. See veelahe ilmnes väga hästi Tööandjate Keskliidu volikogu valimistel, kui seal ei õnnestunud võimu võtta Oliver Kruuda pundil.

Volikogusse ei kuulu ka Annus ega Sõõrumaa.

Poliitikud kaitsevad Sõõrumaad

Põhiküsimus Sõõrumaa puhul seisneb eetikas: ehk pidanuks ta taanduma varem?

Kuid samuti võib küsida, miks hoidsid poliitikud ärimeest Eesti Energia nõukogus. Majandusministril oli võimalik teda iga kell mõne neutraalsema tegelase vastu välja vahetada. Pärast Ekspressi 2004. aasta uudist Sõõrumaa huvide kohta on majandusministri väärikal tooli istunud Meelis Atonen, Andrus Ansip, Edgar Savisaar ja Juhan Parts.

Atonen ütles Ekspressile, et Sõõrumaa käitus nõukogu esimehena "väga korrektselt" ja teatas ise, et kavatseb ameti maha panna, sest hakkab üht sama ala projekti ajama. (Sama juttu on ärimees rääkinud ka teistele ministritele.)

Paraku pani Atonen ise ameti maha. Ka Ansipi aur läks parvlaevaäri ja sadamatasude peale. Sõõrumaa väljavahetamine ei tulnud üldse teemaks. Alles Juhan Parts pani mullu tema asemele Jüri Käo.

Kuid Reformierakond lülitas Sõõrumaa omakorda raudtee nõukogusse. See näitab vaid üht: poliitikute meelest on ta usaldusväärne.