Isegi surnu läks pankrotti

Ainult rähni toksimine ja üksikud mööda sahisevad autod rikuvad vaikust Tallinna lõunaserval paikneval Liiva kalmistul. Taevast rõhuvad tumehallid sajupilved. Üksikud lumehelbed lendlevad laisalt läbi õhu.

Pean telefonitsi surnuaia kontorist korduvalt abi küsima ja mitmekümnelt nimeplaadilt lume maha pühkima, enne kui õige platsi üles leian.

Lihtne leinaküünla kujutisega valge hauaplaat ütleb, et siin puhkab Roman Matvejev. Ta suri mullu mais 26aastasena.

Matvejev läheb ajalukku esimese eestimaalasena, kes läks pankrotti alles pärast oma surma.

Seadus ütleb, et ettevõtte pankrotimenetlust saab algatada ka siis, kui ta on juba likvideerimisel, kuid füüsilise isiku puhul peab võlgnik elus olema.

Tallinna Linnakohus algatas aga Roman Matvejevi pankroti­menetluse mullu septembris, peaaegu neli kuud pärast tema lahkumist maistelt radadelt.

Novembri lõpus allkirjastas kohtunik Karin Sonntak otsuse, mis ütleb sõna-sõnalt: "Kuulutada välja Roman Matvejevi (sünd. 31.12.1981. a, surnud 27.05.2008. a) pankrot."

Maksejõuetuse põhjuseks on "muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses". Siinkohal tähendab "muu asjaolu" surma.

Moodne Eesti elab kaelani võlgades. Matvejevi näide kinnitab, et võlad jäävad alles ka võlgniku surmast hoolimata ning nendega peavad edasi maadlema kadunukese lähedased. Pankrotimenetlused liiguvad tänapäeval üha rohkem ja rohkem igaviku radadel.

Laenuhaid hakkasid ema tülitama
Roman Matvejev töötas raudteel ning teenis päris hästi. Palk oli üle 20 000 krooni kuus.

Kaks sügist tagasi soetas ta ühetoalise korteri Lasnamäel. Ostuks võttis laenu Hansapangast. Pankroti väljakuulutamise ajaks oli tagasi maksta jäänud 756 000 krooni. Matvejev ostis nimelt eluaseme keset kinnisvarabuumi, kui hinnad olid lakke kerkinud.

Praegu on aga teised ajad ning pankrotihalduriks määratud Ly Müürsoo kirjutas oma esialgses arvamuses kohtule: "City24.ee andmebaasis on Lasnamäe ühetoaliste korterite keskmiseks hinnaks 600 000 krooni. Korteri tegelik müügihind sõltub korteri seisundist ja selgub ilmselt müügi käigus. Muud vara Roman Matvejevil ei ole."

Küll aga olid tal kaelas veel mõned võlad.

Miskipärast oli Matvejev võtnud väikesi tarbimis- ja SMS-laene kokku ligi 92 000 krooni ulatuses. Seetõttu kuuluvad tema võlausaldajate hulka ka sellised laenuhaid nagu Credit24, Raha24, Monetti, BIG ja Krediidikassa.
Ly Müürsoo sõnul hakkasid laenufirmad pärast Roman Matvejevi surma tülitama tema ema.

Notar soovitas kohtusse pöörduda 
Roman Matvejev suri mullu mais. Tema ema Tamara ­Matvejeva ütleb telefonivestluses, et surma põhjustas "haigus" ja puhkeb nutma.

Helistan emale mõnda aega üle päeva, kuid meie kokkusaamisest ei tule midagi välja. Kord ei taha ta juhtunust rääkida; kord pole tal aega; kord ütleb, et peab enne notari ja pankrotihalduriga rääkima; kord tunnistab, et ei saa asjadest üldse aru.

Suhtlemisest eri osapooltega selgub, et emale on antud ilmselt kehva nõu, kuid häda on ka tema napis eesti keele oskuses.

Pärast poja surma pöördus Tamara Matvejeva notari poole. Asjaga tegelnud notar Lia Martens teatab, et selgitas emale kõiki tema õigusi ja kohustusi.

Tamara Matvejeva otsustas pärandvara vastu võtta. Korter Lasnamäel kirjutati tema nimele. Kuid ühtlasi sai ta kaela pojast maha jäänud võlad panga ja kiirlaenufirmade ees.

Võlgadest pääsemiseks soovitas notar algatada pankrotimenetluse. "Kui mulle oleks öeldud, et hüppa katuselt alla, siis ma ei oleks hüpanud. Aga kui mulle öeldi, et minge kohtusse, siis ma ka läksin," ütleb ema ahastusega.

Miskipärast palus ta aga välja kuulutada mitte ­pärandvara, vaid hoopis surnud poja pankrot ja kohus nõustuski sellega. Juriidiliselt on see vägagi kaheldav, sest pärandi vastuvõtmisega olid surnud poja õigused ja kohustused juba nagunii emale üle läinud.

Kohtunik Sonntak selgitab aga, et "võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut."

Asi läks veelgi hullemaks
Pankrotihalduriks määratud Ly Müürsoo uskus, et saab õnnetut ema aidata. Esiteks ei pea ema enam ise kiirlaenufirmadega jändama, vaid ta saab suunata tülitajad pankrotihalduri juurde.

Teiseks peatub pankroti väljakuulutamise korral intresside ja viiviste juurdearvutamine.

Lahendus olnuks lihtne: korter Lasnamäel müüakse maha ja saadud raha läheb Hansapangale, kelle nõue on tagatud hüpoteegiga. Monetti, Raha 24 ja teised laenuhaid peavad aga oma võlad korstnasse kirjutama.
Paraku on elul kombeks vastikuid vingerpusse visata.

Pankrotihaldur Müürsoo kuulis alles esimesel võlausaldajate koosolekul Hansapanga esindaja käest, et Roman Matvejev polnudki ainus laenaja. Ta oli võtnud kodulaenu emaga kahasse. Ema jaoks ei peatunud poja surmaga intressid ega viivised, tema pidi laenu endistviisi edasi tasuma.

"Ta on vene inimene, ei saa eesti keelest ega seadustest aru," ütleb Müürsoo.

Ema sattus täielikku segadusse: poeg on surnud ja nüüd ka veel pankrotis, korteri võtab pank ära ja tema ise peab veel poja kodulaenu lõpuni maksma!

Praeguseks on selles õnnetus loos jõutud enam-vähem normaalse lahenduseni. Pank vormistas poja laenu erandkorras tasuta ema nimele ümber. Korter ei läinud haamri alla. Pankrotihaldur Müürsoo aga loodab, et saab märtsi alguses teha ettepaneku lõpetada pankrot raugemise teel: oluline oli saada kokkuleppele pangaga, kelle nõue oli tagatud hüpoteegiga, ülejäänud võlausaldajad unustagu lihtsalt võlad ära, sest mahamaetud mehelt ei saa midagi rohkemat välja nõuda!

Muuseas, ainsa erandina kustutas surmatunnistuse alusel kogu võla mobiilsidefirma Elisa.