III kvartalis majanduslangus pidurdus. Kas jalad põhjas? (Rahmini kommentaar)

Võrreldes II kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP III kvartalis 2,8%, kusjuures vähenemine aeglustus - I kvartalis vähenes SKP eelmise kvartaliga võrreldes 6,0% ning II kvartalis 3,4%.

Lisandväärtuse vähenemine pidurdus enamikul tegevusaladel. Esialgsel hinnangul süvenes lisandväärtuse langus vaid hulgi- ja jaekaubanduse ning finantsvahenduse tegevusalal. Finantsvahenduses loodud lisandväärtus vähenes eelkõige selle tegevusala ettevõtete finants- ja intressitulude ning teenustasutulude vähenemise tõttu. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse vähenemist põhjustas jätkuvalt nõrk sisemajanduse nõudlus.

Tööstussektoris loodud lisandväärtus vähenes esialgsel hinnangul 28% (II kvartalis 30%). Et sisemajanduse nõudlus oli nõrk, jätkus III kvartalis töötleva tööstuse kodumaiste tellimuste vähenemine. Samas aeglustus nii töötleva tööstuse kui ka kogumajanduse kaupade ekspordi langus.

Ekspordi arengud viitavad konkurentsivõime paranemisele

Statistikaameti esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,3 protsenti. Võrreldes teise kvartaliga aastane langustempo mõnevõrra vähenes, samuti pidurdus langustempo võrreldes eelmise kvartaliga (2,8%). Eeldatavasti neljandas kvartalis SKP tase stabiliseerub.

Sisenõudluses jätkub kokkutõmbumine, millele alates teisest poolaastast aitab kaasa ka valitsussektori kulude kärpimine. Samas peaks investeeringute rekordiline langus teises kvartalis olema pidurdunud, millele viitab näiteks eluasemeturu mõningane elavnemine ning hinnalanguse pidurdumine. Palgatulu kiirest vähenemisest tingituna eratarbimine esialgu kosumise märke ei näita.

Jätkuvalt keeruline on olukord ettevõtlussektoris, kus tööde mahud vähenevad, hinnad langevad ning kasumlikkus kahaneb. Tööstustoodangu aastane langus kolmandas kvartalis veidi pidurdus, kuid energeetikas seevastu süvenes. Jaekaubanduses süvenes langustempo samuti ja automüük jäi aastatagusele kaks korda alla. Transiidis toimus siiski kerge tõus, kuid transpordisektoris tervikuna langustempo püsib. Lisaks järsult vähenenud elamispindade rajamisele aitas ehitussektori langusele kaasa ka vähenenud äripindade ehitus. Finantssektori languse põhjustasid suured eraldised võimalike laenukahjumite katteks.

Ekspordi langus on pidurdumas tänu paranenud konkurentsivõimele, mida on soodustanud ettevõtetes toimunud kohandumine ja vähenenud kulutase. Väliskeskkonnas on kasvuväljavaated paranenud, mis läbi meie peamiste kaubanduspartnerite nõudluse taastumise hakkab lähemate kvartalite jooksul toetama Eesti eksportiva sektori arengut. Ekspordi kasvu võib oodata järgmise aasta esimeses pooles ning see peaks aitama kaasa kogu majanduse kosumisele.

Rahandusministeeriumi hinnangul areneb Eesti majandus suveprognoosi põhistsenaariumi lähedal. Kõik majanduskonjunktuuri indikaatorid näitavad juba mitmendat kuud kindlustunde stabiilset tõusu nii Euroopas kui Eestis ning senikardetust kiiremini taastuv väliskeskkond peaks järgmise aasta alguses majanduse selgelt tõusule pöörama.