EMT: Internet kolib mobiili elama

See suvi on tema sõnul pöördelise tähtsusega, sest m-internetiga peaks tulema kaasa murranguliselt suur kasutajaskond, samuti on purunema hakanud müüdid: et see on liiga kallis, et ei suudeta limiiti jälgida, et ei osata seadistada jpm. „Keerukuse barjäär on oluliselt langenud. Minu ema sai netipulga seadistamisega hakkama," ütles Kalm.

Praegu on kõik kolm suurt - EMT, Tele2 ja Elisa välja tulnud ka mälupulga-sarnase m-interneti lahendusega, mis sülearvutisse pistes annab pea igal pool võimaluse üle 3,5G internetti minna. Hinnad erinevad sealjuures vähe, piiramatu kiire interneti kasutus on vähemalt kampaaniahinnaga 100 krooni ringis kuus (tavahind ca 400kr), kiirus on aga sarnane kodulahendustega pakutavaga.

Mobiilseadmete internetikasutuse revolutsiooni eest tuleb Kalmi sõnul eelkõige tänada iPhone´i: „See, mida on teinud Apple, on igal juhul märkimisväärne. Nad on ületanud eelmised edulood kahekordselt."

Kui vaadata, kui paljud mobiilikasutajad oma taskutelefonides internetti kasutavad, siis EMT statistika peaks üht-teist ütlema: 20% firma klientidest ehk 150 000 inimest kasutab m-internetti. Ja see trend on kiiresti kasvav, ennustab Kalm.

Hind on praegu tema sõnul inimesi väga aktiveerinud - kuu ajaga on liitunud mitu tuhat uut m-interneti kasutajat, ja seda vaid EMT-s. „Hind on meie kurvastuseks langustrendis, aga ei oska öelda praegu, mis saab sügisel, sõltub ka konkurentidest," nendib Kalm.

Investeerida tuleb aga palju. 2009. aastal panustas EMT 255 mln, Tele2 168 mln ja Elisa 110 mln krooni. „Sektor on dilemma ees: sa ei saa mitte investeerida, aga tasuvusaeg on väga pikk. Kui ei investeeri piisavalt, oled mängust väljas, eriti kui oled veel turuliider," ütles Kalm.

Kui uskuda analüütikuid, on olukord tema sõnul selline: aastal 2012 on internetti kasutavate nutitelefonide arv suurem kui laua- ja sülearvutite oma kokku.

„Seejuures loodan väga, et oleme maailmas esimesed m-valimiste tegijad. See sõltub seadusandjast, aga tundub, et poliitikute suhtumine on positiivne," ütles Kalm.

Ta tõi välja trendi, mis kinnitab, et paberivabalt käib üha enam kodanikke suhtlemas nii riigi kui pankadega. „ID kaart pole enam autoaknalt jää kraapimiseks, seda kasutab 330 000 inimest," tõi Kalm näite. Sealjuures on aastaga Eestis lisandunud 55 tuhat internetikasutajat, mis tähendab, et Eestis on 74% elanikest netikasutajad.

EMT juhatuse esimees ise enam paberit piltlikult öeldes suurt ei määri: „Ühtegi paberit ma enam ei näe ega alla kirjuta, kasutan mobiil-ID-d. Väga, väga mugav," kiitis Kalm. Mobiil-ID on sisuliselt ID-kaardi analoog mobiiltelefonides.

Ent lisaks kiiret internetti võimaldavale 3,5Gle on tulekul 4G. Kui 3,5G puhul pakub EMT netiühenduse kiiruseks 21,6 Mb/s, siis 4G võimaldab 100 Mbit/sek. Riikliku Estlinki projekti eesmärgiks ongi selline kiirus igas kodus aastaks 2015. Kui riik hoolitseb selle eest, et vähemalt maapiirkondadesse jõuab kiire kaabel, siis kaugemate piirkondade lõpptarbijani jõuab kiire internet üle traadita võrgu. EMT 4G testvõrk avati selle aasta veebruaris, ees ootab litsentsiküsimuste lahendamine.

Wifi jääb Kalmi sõnul personaalseadmetesse, aga näiteks Wimax on tema sõnul läbi kukkunud. Mobiilsideoperaatoritel pole mõtet kahte tehnoloogiasse investeerida.

Kokkuvõttes võib aga tõdeda, et m-interneti revolutsioon on olnud ahhetamapanev: 10 aastaga, alates kõige algelisemast WAPist, on andmesidekiirused kasvanud 10 000 korda, jõudes mõne aasta pärast välja selleni, et m-interneti kaudu saab vaadata HD-televisiooni ja kasutada tuleviku virtuaaltehnoloogiad.

4G on aga määrava tähtsusega: see on järgnevate tehnoloogia arengu esimene samm, mis võib jääda standardiks päris pikaks ajaks. Võib-olla seni, kuni kiirus on 1000Mbit/sek.