Eesti Energia kavatseb kahe aasta pärast hakata kütma prügiga Iru elektrijaama, mis asub Tallinna suurima magalarajooni Lasnamäe külje all. Prügiga põletamine tundub riigifirmale väga ahvatlevana. Esiteks on olmejäätmete kütteväärtus (8-14 MJ/kg) veidi kõrgem kui põlevkivil. Teiseks tuleb küte kätte mitte tasuta, vaid sellele makstakse isegi peale. Prügifirmad peavad iga ahju aetava tonni eest tasuma Eesti Energiale vähemalt 500 krooni, kuid isegi siis on see odavam kui jäätmete prügimäele ladustamine. Plaan teeb ärevaks Iru küla, mille piir jookseb elektrijaamast vaid 350 meetri kaugusel. "Nad plaanivad põletada sorteerimata jäätmeid, mis on imelik, sest Eesti on võtnud suuna prügi sorteerimisele. Me ei tea ka, mida prügi sisaldab ja kui palju on selles ohtlikke jäätmeid. Eesti Energia kasutas keskkonnamõjude hindamisel prügi koostise kohta uuringut aastast 2004," räägib külarahvast koondava Iru Ämma Seltsi üks juhte Toomas Udu. "Kuid kas see uuring oli ikka piisav? Kas see on ohutu, kui Lasnamäel hakkab elavhõbedat ja raskemetalle kaela sadama? Võime vaid ette kujutada, kui paljud saavad mürgitada!" Kannike, Udu ja veel kolm sealtkandi meest pöördusid märtsis kohtusse. Eesti Energial on päris hea maine. Tundub uskumatu, et selline ettevõte seadustele ja kohalike elanikele vilistab. Ette rutates võib öelda, et kaks kaebajat on seotud konkureeriva äriga. Aga kas asi on õige? Mida on asja kohta öelda Eesti Energia juhatuse esimehel Sandor Liivel?
