Eestlase TOP 10 püha toimingut jõulude ajal
1. Koristab maja ära
Maailmas on vaid mõned üksikud inimesed, kellele meeldib koristamine. Enamasti on nad naised. Aga jõulude ajal koristab terve perekond ja väga hoolsalt, sest muidu võib keegi õel inimene ukse taha Tahma-Toomase vedada. Vanarahva uskumuse kohaselt ei saavatki siis kodus mustusest lahti. Noh, tänapäeval tundub see lugu muidugi totter. Aga pensionärid bussis rääkisid, et uus Tahma-Toomas on hoopis Savisaar, keda ühe partei ukse tagant teise taha veeretatakse. Mõelge, kas oleks kena, kui punases keebis Savisaar äkki uksele koputaks.
2. Käib kord aastas kirikus
Õige eestlane külastab ikka korra aastas kirikus ja seda just jõuluajal, äkki jumal vaatab.
Kuid rohkem käia ei sobi paganarahvale ikka kuidagi. Pole ju meie "jõulgi" muud, kui üks muistne talvise pööripäeva tähistamine ehk "Jul". Just siis pidavat vaimud ja deemonid tagasi maa pääle tulema. Ses mõttes sobiks jaanipäevalik purjus peaga üle lõkke (lõkkesse?) hüppamine jõulupühal eestlase hingele justkui paremini.
Rohkem kui korra aastas käivad kirikus enamalt jaolt poliitikud. Ülimalt truu kirikualam on näiteks Ansip. Küll tema käib õigeusu katedraalkiriku pühitsemisel, annab põhimõtteliselt omast taskust 55 000 krooni Käru kiriku renoveerimiseks, lisaks peab veel Turu Toomkirikus sihukese kõne, et Soome memmed teevad pärast telekaamera ees "ahh" ja "ohh". Muide, selles vallas peaks Ansip õpetust jagama oma vanale sõbrale Kadastikule, kes veel mõni aeg pihtis lennukis ühele usujüngrile, et käib kah korra aastas kirikus. Ja just nimelt jõuluajal. Tähendab, ikkagi eestlane.
3. Seisab liiga kaua Selveri kassajärjekorras
Sobivad ka Säästumarketi, Rimi ja CoMarketi poeketi kassasabad. Kohustuslik kava: seismine vähemalt 30 minutit; kaasostjate kirumine võtmes "miks jumala pärast inimesed oste õigel ajal ära ei tee"; sattumine järjekorda, kust teenindaja äkki kassa kinni paneb; liikumine kõrvalkassasse.
4. Kuulab Boney M-i jõuluhitte
Nagu küsib plaadireklaam: Mis on pühad ilma Boney M-ita?
Lustaka neegrikvarteti jõululaulud kummitavad peas igal eestlasel, kel jõuluõhtul pits või kaks hinge taga. Muusikakeskus käima ja läheb lahti: "Feliz Navidad! Feliz Navidad!".
Tsiteerides Liis Lassi meest Elmar Liitmaad: "Nad võtsid tuntud loo ja tegid selle enda omaks."
5. Kurdab, et telekast ei tule ühtegi head saadet
Jõulude ajal ei tule telekast pea ühtegi head saadet, sest kõik menukid on varutud 31. detsembri programmi. Viimastel aastatel (loe: umbes 9 aastat) on tulnud leppida surematute jalaga-persse komöödiate jälgimisega nagu näiteks "Üksinda Kodus", "Üksinda Kodus 2: Eksinud New Yorgis", "Üksinda Kodus 3". Ja loomulikult Die Hard 2.
6. Annetab raha "Jõulutunnelile"
ETV iga-aastane heategevusprogramm "Jõulutunnel" on rasvane rahalehm. 2,3 miljonit 2005. aastal, 3,15 miljonit 2006ndal - kes ütles, et eestlased on kitsid?! Jõuluajal läheb meel kah kergesti härdaks. Erit, kui kuuled, et riigil pole piisavalt raha, et Tallinna ja Tartu lastehaiglale reanimobiile osta. Ega gatroskoope hankida. Ja Tartu Ülikooli kliinikumile veresuhkrumonitor muretseda. Sünnitusosakondades on lootejälgimise monitoridega kah kitsas käes...mnjah.
7. Saadab sõpradele-tuttavatele kirjaliku jõuluõnnitluse
Ega eestlane enam inimestega niisama ja silmast-silma ei räägigi. IT-rahvas, mis parata! Kui kümmekond aastat tagasi oli ikka veel moes telefonisuhtlus, siis nüüd on meil SMS, MSN, Skype ning võimalus jätta Orkutisse scrappe.
Ühesõnaga, kamaluga variante, kuidas üksteisega füüsiliselt mitte mingil juhul kokku puutuda. Eriliselt tõhus variant on saata üks säästu-SMS:"Häid jõule, toredat vana-aasta lõppu ja ilusat uut aastat :)!"
8. Sööb end haigeks
Eestlase jõululaud on alati rohkem lookas kui vaja. Hapukapsas, pekine siga ja mahlane "Antsu" kartul maitsevad siis nii hästi, et õigel ajal saavad pidama vaid väga madala valulävega mehed. Järgmisel hommikul kuuleme oma pereliikmeid kurtmas, et oleks pidanud ikka selle viimase rosinakringli tüki söömata jätma.
9. Meenutab nõukogude aega
"Ai kurrrrat!! On ikka hea küll, et enam nõukaaeg pole! Siis ei saanud ju mitte midagi teha. Kuuske ei saanud ka tuppa tuua. Naaber vahtis aknast sisse ja kaebas miilitsasse. See tuli ja vormistas protokolli. Koera elu, mis muud!"
10. Kulutab üle mõistuse palju
Raha peale eestlane küll pühade ajal ei mõtle. Jõuluaeg on andmise aeg. Siis võib hullumeelselt ületarbida. Pühadejärgne stress saabub koos tühja pangakonto avastamisega.
