Fantoomautode müük tõi kurjategijatele miljoneid kroone

Harju maakohus mõistis eelmise nädala neljapäeval tingimisi vangi Mart Tõnusoo (57). Nõukaajal kümmekond aastat vangiski istunud töötu tallinlase kelmuseprotsess uudiskünnist ei ületanud, ent märkimisväärne sümboolne tähtsus oli sel ometi. Selle otsusega sai joon alla Riigiprokuratuuri ning mitme riigi õigusasutuste koostöös paljastatud, kohtu ette saadetud ja süüdi mõistetud kelmikamba saagale.

Lühikese aja jooksul oskas grupp seltsimehi, ligi 20 Tallinna ja Harjumaa elanikku – enamik neist 30ndates eluaastates ja varem karistatud – hankida kümmekond hinnalist sõidukit, võltsida sadu dokumente, luua libaidentiteete nii autodele kui inimestele, ära kasutada paari ametniku räpast südametunnistust... ning lüpsta liisingfirmadelt ligemale kolm miljonit krooni.

Eri riikides varastatud, võltsitud kerenumbritega Eestisse jõudnud või – mis veel kummalisem – vaid paberil eksisteerinud Porsche Cayenne’id, BMW X5-d ja isegi üks reisibuss tegid läbi totaalse muutumise. Liisingfirmade lauale jõudsid pealtnäha laitmatud pakkumised.

Stiilinäide: talvel 2007 varastati Essenist sakslannale Claudiale kuuluv Porsche Cayenne. Kurjategijad võltsisid tehasetähise ja toimetasid auto Lätti. Auto Eestis realiseerimiseks kasutas skeemi peategelane Siim Niinemägi (34) oma tuttava Taavi Kuklase riiulifirmat. Nad läksid koos ARKsse autot arvele võtma, olles eelnevalt allkirjastanud saksakeelse ostu-müügilepingu, mille kohaselt keegi Michael Lesch müüb osaühingule Infinite Toner sõiduauto Porsche Cayenne hinnaga 52 000 eurot. Tegelikult polnud Kuklase ja Lesch kunagi kohtunud.

Kuklase täitis ARKis taotluse sõiduki Eestis registreerimiseks, esitades fiktiivse lepingu ning Saksa Liitvabariigi registreerimistunnistuse, mis oli samuti võltsitud. ARK väljastaski Porschele registreerimismärgid ja -tunnistuse. Sõiduki omanikuks sai OÜ Infinite Toner ja kasutajaks Taavi Kuklase, kes ise autot kasutama ei hakanud, sest pidi selle kohe liisingfirmale müüma. Niinemägi pöördus DnB Nord Liisingu poole ja koos mindi liisingfirma kontorisse, kaasas ka Niinemäe leitud tulevane liisinguvõtja Urmas. Infinite Toner müüs sõiduki liisingfirmale, kontole laekunud 630 000 krooni võttis Kuklase Tavidi valuutavahetuspunktis sularahas välja ja andis Niinemäe kätte. “Töötasuks” sai ta alla 10 000 krooni.

Kuidas maksti liisingmakseid?

“Teada on, et maksti vaid esimene sissemakse, kui sedagi. Edasi autode kasutajatest riiulifirmad makseid ei teinud,” sõnab juhtumiga tegelenud riigiprokurör Helga Aadamsoo. Liisingfirma oli ostnud varastatud auto ehk juriidilises mõttes õhku. Aadamsoo selgitab: “Kurjategijad said pangast suuri summasid raha, kandsid teatud omakulud ja teenisid vaheltkasu. Ilmselgelt oli see kuriteo motiiv. Nende autode puhul, mis eksisteerisid vaid paberil, oli kasum ligi 100protsendiline. Pankadel jäi raha saamata, sest sõidukid kas kadusid või anti omanikele välismaale tagasi.”

Sarnast skeemi kasutati või plaaniti kasutada rohkem kui kümnel korral. Tõsi, mõnel puhul tekkisid liisingfirmadel autot müüva firma taustas kahtlused ning tehing jäi ära.

Autode puhul, mis eksisteerisid vaid paberil, vajasid kelmid kaht pidepunkti. Esiteks, “fantoomauto” täpseid andmeid, mis laekusid näiteks meili teel mõnest naaberriigist. Teiseks, mõne ARK ametniku kuritegelikku ükskõiksust. Auto esmakordsel Eestis arvele võtmisel oli vaja, et ARK ametnik selle põhjalikult üle vaataks. Ent piisas mõnest tuhandest kroonist ja ametnik vaatas sellele kohustusele läbi sõrmede.

Registreerimismärgid ja -tunnistus käes, vormistati fiktiivsed müügilepingud, võltsiti hindamisaktid ning võiski müügipakkumise ja liisingutaotlusega panka pöörduda. Jälgede hajutamiseks kasutasid kurjategijad võltsitud passe ja volikirju. Kui oli vaja auto ette näidata, laenasid kaabakad mõnelt tuttavalt sarnase masina, vahetasid numbrimärgid ära ja võimalikud kahtlused olid kõrvaldatud.

Tahtmata kriminaale tunnustada, oli tegemist kõrgema pilotaažiga. Kui välja arvata asjaolu, et lõpuks olid tüngameistrid peaaegu täies koosseisus kohtu ees. Suurem osa neist mõisteti tingimisi vangi. Mõne puhul kriminaalmenetlus lõpetati – kas oportuniteedi põhimõttel või näiteks ühes episoodis osalenud ARK-ametniku Riho Kartau puhul seetõttu, et too oli just saanud tõsisema kuriteo eest raskema karistuse. Kahe tehinguga liisingfirmadelt üle 1,3 miljoni krooni kätte saanud Urmas Sääsk põgenes Eestist ja on tagaotsitav, üks tegelane suri enne kohut narkoüledoosist.Pettustega seotud autod:Kolm Porsche Cayenne’i, viis BMW X5-t, E-klassi Mercedes, Toyota RAV4 ning isegi üks 200 000 krooni maksev reisibuss Setra.Kelmide karistused:■Siim Niinemägi – kolm aastat kolmeaastase katseajaga.

■Erko Venno – kaks aastat kolmeaastase katseajaga.

■Davit Markosyan – poolteist aastat kaheaastase katseajaga.

■Heigo Pruuli – aasta ja üheksa kuud kolme-aastase katseajaga.

■Vladimir Životnikov – poolteist aastat kahe-aastase katseajaga.

■Handro Kõrgesaar (töötas ARKis) – aasta kolmeaastase katseajaga.

■Taavi Kuklase – aasta ja 10 kuud kolme-aastase katseajaga.

■Evgeni Gulyakov – aasta ja üheksa kuud kahe-aastase katseajaga.

■Hannes Kaseväli – poolteist aastat kolme-aastase katseajaga.

■Konstantin Patrikejev – aasta kolmeaastase katseajaga.

■Mart Tõnusoo – aasta poolteiseaastase katseajaga (ei ole jõustunud).Väljanõutud kahju:■Životnikovilt, Markosyanilt, Niinemägilt ja Tõnusoolt mõisteti välja solidaarselt 21 270 eurot.

■Pruulilt ja Gulyakovilt 26 887 eurot.

■Niinemägilt, Vennolt ja Kuklaselt 32 959 eurot.

■Gulyakovilt ja Kasevälilt 20 417 eurot.