Kranaat: Reformierakond palub rahvalt valetamise eest andeks
Eesti Reformierakond palub vabandust oma liikmetelt, valijatelt ja kõigilt Eesti inimestelt selle eest, et Reformierakond on rahastamisskandaali ajal kõigile järjekindlalt valetanud.
Me tunnistame, et me valetasime, süüdistades Reformierakonna varjatud rahastamist tunnistanud Silver Meikarit laimus ja isikliku huvi tagaajamises. Me tunnistame, et oleme kasutanud oma tegevuse varjatud rahastamisel täpselt seda skeemi, mida Meikar kirjeldas. Meikar oli vaid üks paljudest sularahamuuladest.
Me ei osanud ennustada rahva sedavõrd raevukat pahameelt, mille tekitas kriminaaluurimise lõpp ja eriti Meikari väljaviskamine Reformierakonnast. Me alahindasime rahva huvi erakondade rahastamise suhtes ja ülehindasime oma võimet seda teemat maha matta. Aga proovige ka meid mõista, see kõik on kestnud aastakümneid ning valijaid pole see varem huvitanud. Samuti poleks see olnud esimene kord, kui rahval oleks jäänud tõde teada saamata, sest tõde meid ei huvitanud ja me oleme piisavalt osavad, et seda varjata.
Enda kaitseks peame me ütlema, et me tunnistasime skandaali ajal ausalt erakonna varjatud rahastamise probleemi olemasolu kõigis erakondades, seega ka Reformierakonnas. Ning siililegi oli selge, et meil polnud enam mingit kavatsust seda skeemi kasutada. Me tulime oma arvates avalikkusele sellega niigi palju vastu. Ilmselgelt sellest aga enam ei piisanud.
On aeg kõik ausalt ära rääkida. Me süüdistasime Meikarit valetamises, sest me ei saanud tunnistada, et sel ajal kasutasime me suure hulga musta raha toomiseks seda skeemi. See oleks olnud kogu erakonnale liiga hävitav, liiga paljute poliitikute karjäärid oleksid saanud hoobi. Meikariga samal ajal vedasid samast allikast pärit sularaha pooled praegused erakonna juhatuse ja pooled riigikogu fraktsiooni liikmed. Sularahamuuladena tegutsesid peaaegu kõik erakonna noorema põlvkonna tegijad, kelle seast me oleksime saanud edaspidi ministreid värvata. Nende CV-le taolise musta pleki jätmine tundus mõeldamatuna.
Me tegime oma parima, aga me ei suutnud neid plekkide eest kaitsta. Kõik kahtlaselt suuri sularahaannetusi teinud poliitikud said omale pleki külge, neid päästes kannatas ka varjatud rahastamisega mitte seotud inimeste, nagu Rait Maruste ja Jürgen Ligi maine. Reformierakonna enda maine sai samuti nii kõvasti kannatada, et midagi lihtsalt tuli teha.
Pikkade arutelude tulemusel pidime Reformierakonnas endale tunnistama, et ühiskonna taluvus taolist laadi tegevuse suhtes on oluliselt langenud. Varem ei pahandanud inimesed selle peale, praegu peetakse seda aga ühemõtteliselt korruptsiooniks või veel hullem – julgeolekuohuks.
