24.05.2012, 11:06
Viis võimalust õpingute rahastamiseks välismaal siis, kui vanemaid abiks ei ole
Eesti üliõpilased kritiseerivad äsja vastuvõetud kõrgharidusreformi teravalt: kuigi tasuta saab õppida rohkem tudengeid, pole õppetoetustest abi kuigi paljudele. Toetust saavad vaid vähesed andekad ning kehval järjel olevate vanemate lapsed. Enamik peab kooli kõrvalt ikkagi tööd tegema, et tasuda söögi ja üüri eest.
FOTO:
Välismaale õppima kandideerides võib aga nutikas tudeng leida, et toetusi ja stipendiume pakutakse märkimisväärselt rohkem ja need on kõvasti suuremad kui kodumaal. Lisaks võib välismaal isegi väike tööots olla tulusam kui täiskohaga töö siin. Jaapan: kool maksab isegi hambaravi eest Tuuli Tammoja (26) “Õppisin Järveotsa gümnaasiumis käies jaapani keelt, kui minust vanemad tüdrukud leidsid võimaluse pärast lõpetamist Jaapanisse ülikooli minna. Saatsin samuti avaldused ära, taotlesin õppemaksuvabastust ja elamistoetust. Nende abil ülikoolis toime tulingi. Nelja-aastase bakalaureuseõppe ajal sain õppetoetust 50 000 jeeni kuus ehk umbes 500 eurot, millest esimesel aastal kulus umbes 28 000 jeeni ühikatoa üürile. Teisel õppeaastal kolisin koos leedulasest toanaabriga pisut kallimasse, 32 000 jeenise üüriga korterisse, kus meil mõlemal oli oma tuba, lisaks elutuba ja köök-söögituba. Sel ajal käisin paaril õhtul nädalas ka inglise keele õpetajana tööl, tunnitasuga 1000 jeeni (u 10 eurot). Hiljem töötasin lisaks veel ettekandjana. Iva ongi selles, et Jaapanis on võimalik leida töökoht normaalse tunnipalgaga, millega elab ära. Eestis see nii ei ole. Mind hämmastas, et kui Eestis ettekandjana töötasin, siis ise välja kohvi jooma minna tundus liiga kallis – tass kohvi maksis terve tunnipalga! Loe edasi!