21.05.2010, 00:06
Vanad jalgrattad on defitsiit
Kõige ihaldatumad jalgrattad vanade rataste turul on kõvera raamiga naisterattad. Ühe sellise tipp-topp korras retrovelo hind võib olla mitutuhat krooni.
FOTO:
“Kui kõvera raamiga vanemad retronaisterattad sisse tuleb, on nad paari päevaga läinud. Vahel on isegi nii, et jalgrattal on rattad küljest ära ja pidureid pole, aga makstakse raha ette ära, et “tahan seda ratast! Ära kellelegi teisele müü!” ütleb Oliver Merivee Telliskivi loomelinnakus asuvast rattakuurist Velonaut. Oliver on rattatöökoda pidanud juba ligi aasta. Kui siiani sai seal rattaparandus ja –ehitustöödega hakkama üks inimene, siis nüüd tuleb teine töömees juurde võtta. Järjekorrad on veninud juba liiga pikaks. Et vanade rataste suurele nõudlusele vastu tulla, käib Oliver aegajalt mööda Eestit kaubikuga vanu rattaid kogumas. Paneb kuulutuse kohalikku lehte ja käib neil kodudes järel. “Väga paljudel vanainimestel on jäänud katkised ja poolikud rattad vedelema ja neil pole nendega midagi teha. Rattaid on viidud ka vanametalliks, millest on kahju. Kui nad jupid meile tooksid, suunaksime need taaskasutusse ja inimesed saaksid nendega uuesti sõita,” arutleb Oliver. Poolteist aastat tegutsenud Uue Maailma Velokuuris on lume minemisest saati ka Hannes Metsal ja Tarmo Kübardil käed tööd täis olnud. Ka seal on kõige nõutumad 30ndate ja 40ndate stiilis naisterattad ja meeste hulgas 70ndate ja 80ndate maanteerattad. “Kuna neid on Eestis vähe saada, lepitakse olemasolevate alternatiividega, milleks on näiteks Nõukoguaegsed klassikad: Turist, Ukraina, Start Šosse, Salut ning põhjamaadest pärit Tunturi, Nopsa, Helkama jt.”