Reklaamiklubi: mida sisukat loeks Tammsaare?
Reklaamis on Tammsaare portreega kahekümne viie kroonise rahatähe alla trükitud loosung: "Lugeda pole nagu midagi ja pilte ka vähevõitu? Vaheta see sisukama vastu!" Mõte on siin konkreetselt selles, et tellides saadki kahekümne viie krooni eest kätte kuukirja, mis poest ostes võib maksma minna peaaegu poole rohkem. Ja et mida selle rahatähe pealt tõesti nii väga lugeda ongi, pilte ka ainult kaks, üks esi- ja teine tagaküljel.
Nojah, seda rahatäheloogikat võib ju täitsa mõista ja vaimukakski pidada.
Aga lisaks sisaldab Ajakirjade Kirjastuse reklaam tugevalt provokatiivset külge, üritades viia tarbija mõtted sellele, et äkki ongi nende välja pakutud klantsivad kuu- ja nädalakirjad sisukamad kui Tammsaare teosed, kus tõepoolest pildid tihtipeale üldsegi puuduvad. No kas tõesti?
Terve mõistusega inimene ennast sellise valiku ette ilmselt ei sea. Aga kui palju on meie tarbimisühiskonnas säilinud tervet mõistust? Mõne arvates majanduskriis siiski avitab ja rahvas hakkab pöörduma senisest rohkem põhiväärtuste juurde.
Teisest küljest jälle oleks silmakirjalik väita, et näiteks Kroonika ja Sirp ei täienda teineteist, kuigi me enamasti seda avalikult ei tunnista. Tegelikult ju - kui jätad neist ühe lugemata, võib su maailmapilt muutuda vildakaks, vajuda kaldu ettearvamatus suunas. Võib-olla ka Tammsaare loeks mõlemat. Mine sa tea.
Mida on kuskil ajalikku, mida ajatut, seda näitab ilmselt kõige paremini aeg ise. Aga valida ja otsustada võib sellegipoolest igaüks.
