Rase lõbutüdruk: võtan iga klienti, nagu ostaks beebile mingi asja …
Sisenen korterisse, kus mind võtab vastu rase neiu, riietatud kergesse kleiti, mis meenutab hommikumantlit, jalas tikk-kontsaga kingad. Kenake. Lühike soeng, blondeeritud, nägu korralikult meigitud, hoolikalt jumestatud silmad, mis otsekui näevad sinust läbi.
Esitlen ennast. Mul palutakse võtta jalatsid jalast ja minna koos temaga tuppa. Otsustan juba lävel avada kaardid ja ütlen, et ma pole tavaline klient, vaid ajakirjanik.
Ilme Anžela näol muutub, ta silmitseb mind teraselt, püüdes mõista, mida ma tahan. Võib-olla peab ta mind mingiks eriti harvaesinevaks ebardiks. Ilmselgelt ei saa tütarlaps aru, mida mul vaja on. Ma ütlen talle avameelselt: “Tahan osta sinu aega, aga mitte selleks, et tegelda seksiga, vaid et vestelda sinu ametist ja sellest, miks sa töötad rasedana.” Anžela kõhkleb veel veidi, kuid jääb nõusse, ja me siirdume tuppa.
Jääb silma, et välisukse vastas on tuba televiisori, diivani ja sektsioonkapiga. Liigume edasi, näen sissepääsu kööki ja veel kaht tuba, millest ühte sisenemegi. Siin võtab Anžela vastu kliente.
Sisustus on nagu tüüpilises magamistoas – väike riidekapp, voodi kahe öökapiga ja televiisor.Ühele kapikesele on pillatud kondoomid, seal seisab ka kaks pudelikest massaažiõliga. Televiisoris mängib muusikakanal. Kaheinimesevoodi on väga madal. Võtan voodi serval istet ja sõna otseses mõttes upun sellesse – madrats on uskumatult pehme.
