VANA KULD: Pool miljonit kasiinosõltlaste abiraha läks kaotsi
Lugu ilmus esmakordselt 14. veebruaril 2010
Sotsiaalministeerium andis 675 000 krooni hasartmängusõltlaste abistamise projektile, mida kaasrahastas Eesti kuulsamaid narkokullereid. Lõviosa rahast kadus teadmata suunas.
Kevadel 2008 langetab hasartmängumaksu nõukogu otsuse, mida hiljem kibedalt kahetsetakse. Endise kasiinosõltlase Leonhard Puksa ja tema kolleegi Antti Pahapilli asutatud Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingule (EHÜ) eraldatakse 675 000 krooni. Sotsiaalministeeriumi kaudu nõukogu ette jõudnud projektiga peab ühing üles ehitama sõltlaste eneseabivõrgustiku ja filiaalid üle Eesti.
Suurem osa rahast ehk ligi 340 000 krooni on määratud projektijuhtimisele ja transpordile ning 144 000 krooni sõltlaste eneseabirühmade koosolekuteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Viljandis. 110 000 krooni kulub reklaamile.
Kuid neist suurtest plaanidest ei saa asja. Tänaseks on Hasartmängusõltlaste Ühing likvideerimisel, sotsiaalministeerium taotleb kohtus tema pankrotti ning 540 000 krooni maksumaksja raha saatus on pehmelt öeldes ebaselge. Pole välistatud, et selle pani keegi lihtsalt endale tasku.
“Lood on väga halvad,” tunnistab sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja.
Tema sõnul sisaldasid ühingu saadetud aruanded vigu. Ametnikel tekkis teravdatud huvi ühingu raamatupidamise, eriti kuludokumentide vastu.
Ministeerium käivitas erakorralise auditi, kuid audiitoritel tuli tõdeda, et paljudele dokumentidele nad ligi ei pääsenud. “Auditi tulemusena polnud meil võimalik aktsepteerida kulusid summas 540 000 krooni,” räägib Rahuoja. “Milleks see raha kulus, pole tagantjärele võimalik öelda. Samuti on selgusetu, kas tegu on kuritahtlikkuse või raiskamisega.”
Ministeerium saatis ühingule mitu kirja, nõudes toetust tagasi, kuid ei saanud mingit vastust. Lõpuks kaebas ministeerium ühingu kohtusse ja nõudis selle pankrotti. Kuid oh üllatust: juba mitu kuud varem olid Puksa ja Pahapill sisse andnud avalduse ühingu likvideerimiseks!
Tähelepanu äratab, et sõltlaste projekti kaasfinantseeris 50 000 krooniga osaühing Noon Tee, mille üks osanikest on kurikuulus narkokuller Ervin Bernhardt. Tai võimud mõistsid Bernhardti 1995. aastal eluksajaks vangi, sest ta jäi Bangkoki lennujaamas vahele 5,8 kilo heroiiniga. Hiljem vähendas Tai kuningas tema karistust, mees tuli seda kandma Eestisse ning vabanes 2005. aastal.
Leonhard Puksa kostab telefonis rahulik ja enesekindel. Ta väidab, et projekt sai ellu viidud sajaprotsendiliselt, igati korrektselt ning jäägu nüüd kohtu otsustada, kellel on õigus.
“Võib-olla oli minu probleem selles, et pühendusin rohkem sõltlaste abistamisele ning raamatupidamislik pool jäi veidi unarusse,” tunnistab ta.
Puksa arvates olid ministeeriumi etteheited pigem otsitud. “Me ei jõudnud näiteks ühisele seisukohale, kas pastapliiats on projektipõhine kulu või ei ole.” Kõne lõpuks kinnitab mees, et ehkki projekt sai ammu läbi, käivad sõltlased tänini Tallinnas Wismari tänaval koos.
Seejärel juhtub aga midagi väga imelikku. Puksa helistab tunni aja pärast tagasi, vabandab ja ütleb, et keegi on vahepeal “kuritarvitanud tema mobiiltelefoni” – tema polevat viimasel ajal rääkinud kellegagi, isegi mitte Ekspressi ajakirjanikuga.
