Modereerimine paneb jooma. Riigitöötajad suured ropendajad

 (34)
                 

Ligi poolteist miljonit kommentaari läbi lugenud Delfi projektijuht Kristjan Tamme (31) räägib, kui palju roppusi postitavad riigitöötajad ning miks on blokeeritud üks prostituut.

Kui palju Delfil on moderaatoreid?

Viis. Kaks vene ja kolm eesti poolel. 

Kui palju Delfi lugusid kommenteeritakse?

Päevas laekub seitse kuni kümme tuhat kommentaari. Neist maha läheb ligi viis protsenti, millest üks-kaks protsenti on tõesti halvad. Solvangud, roppused, ähvardused.


See on meeletu hulk. Nende viie inimesega ei jõua ju sellist tulva hallata.

Ega see lihtne ole, kuid moderaatorid püüavad kõik ära katta. On perioodid, mil kirjutatakse rohkem - hommikul, lõunal, õhtul pärast tööd. Olukorrad, kui on juhtunud mingi õnnetus, plahvatus, siis jälgitakse pingsamalt.

Kuidas modereerimine tegelikult käib?

Üks tähtsamatest tööriistadest on halbadest kommentaaridest teatamise süsteem. Inimesed vajutavad kommentaari juures nuppu, et kommentaar on sobimatu, ja moderaator vaatab kaebused kohe üle. Neid teatamisi on päevas umbes 2000-3000. 

Käsitsi nopitakse ebasobivad kommentaarid välja esilugude või mingi kindla isiku või sündmusega seotud lugude alt. 

Pingsam modereerimine muudab õhkkonna märgatavalt puhtamaks.

Milliste põhimõtete järgi sõelute välja sobimatud kommentaarid? 

Moderaator täidab sisuliselt moraalipolitsei rolli. Kustutamisel esitab moderaator endale küsimuse, et kas ta suudab selle kommentaari autorile põhjendada, miks ta kommentaari ära kustutas, või mitte. Kui tal on põhjendus olemas, läheb see maha.

Kui palju on tegelasi, kelle IP-aadressid on blokeeritud?

Sadu.

Mille eest?

Bännitakse ehk blokeeritakse neid, kes süstemaatiliselt postitavad reklaami, spämmi, floodivad - postitavad massiliselt näiteks YouTube'i linke. Juhul, kui inimene kutsub üles kedagi hävitama, riigipööret korraldama, postitab Molotovi kokteili retsepte. Tavaliselt blokeeritakse selline inimene paariks kuuks. Kui bännitakse mitmendat korda, siis karistus pikeneb. 

On olnud põhjust bänninud ka mitmeid riigi- või linnajuhtimisasutusi. Sealt on tulnud nii labasusi, roppusi kui ka rahvustevahelise vaenu õhutamist. Moderaator ju näeb IP-aadresse ning kellele need kuuluvad.

Võib-olla riigitöötajad ei tea seda. Miks nad muidu selliseid kommentaare kirjutavad?

Nad peaksid mõtlema selle peale, et nad ei kirjutaks selliseid kommentaare, mitte, et nad võivad vahele jääda

Palju riigiasutuste aadresse on blokeeritud?

Kümneid IP-aadresse.

Millised teemad vallandavad kommentaarilaviini? 

Vene Delfis lähevad korda rohkem poliitilised teemad. Eesti poolel tuleb palju kommentaare avaliku elu tegelastele - Liis Lass, Katrin Siska. Õnnetused tõmbavad palju tähelepanu. Üldiselt kas siis kuumad päevakajalised teemad või igihaljad: kuidas kaalust alla võtta, homoseksualism, blondiinid.

Millised sõnad pealkirjas garanteerivad palju kommentaare?    

Homo. Savisaar. Venelased. BMW.

Millised on Delfi kommenteerijad?

Neid on seinast seina ning see muudab arut elu mitmekülgsemaks - kraanajuht võib arutada nafta hinna langust mõne lillemüüja või kehalise kasvatuse õpetajaga. Pole siis imestada, et aeg-ajalt läheb kanakitkumiseks.

Kes kirjutavad Delfis oma nime all? Harri Kingo ja teised?

Oma nime all kirjutavad tavaliselt need, kes soovivad oma imagot toetada või luua - avaliku elu tegelased, samuti poliitikud. Olen tähele pannud, et eesti poolel armastavad kommentaatorid anonüümsust rohkem kui vene poolel. Selles mõttes, et ühed ja samad kasutajanimed korduvad vene poolel tunduvalt sagedamini.

Kui palju on kommentaarides arukat diskussiooni, mis annab teemale uut väärtust juurde?

Peaaegu iga teine kommentaar püüab olla arutlev ja huvitav.

Mis on olnud kõige enam vihkamist või sõimu provotseerivad teemad?

Otsest vihkamist tekitab ilmselt ainult rahvusküsimus. Õnnetuste, kellegi hukkumise või mõrvaga seotud lugudes kohtab parastajaid. Inimestele meeldib sõimata BMW juhte rullnokkadeks, blondiine lollideks ja mõnitada poliitikuid. Üsna igavikulised asjad. Mööda ei saa ka homode halvustamisest.

Delfit loeb iga teine Eesti elanik ja kui sa saad aru, kui palju on meie hulgas eestlaste, venelaste või juutide vihkajaid, kes ihkavad nende surma, nende hävitamist, siis tekib õudustunne. Nad elavad meie kõrval, sõidavad meiega ühes trammis, seisavad samas poejärjekorras.

Selle teadvustamine pidi olema päris šokeeriv, kui sa modereerijana alustasid.

Oli tõesti ootamatu, et see töö tekitab depres siooni. Sa hakkad kahtlema oma väärtustes, oma hinnangutes. Maailmapilt muutub halastamatuks ja perspektiivituks.

Kuidas te selle vihkamise, labasuse ja väiklusega toime tulete?  

Vahel oli tunne, et peab õhtul jooma liitri piima või viina! Tõsiselt rääkides: pea tuleb külmaks teha ning pidada meeles, et valdav osa inimesi tegelikult ei mõtle tõsiselt seda, mida ütlevad. Nad lasevad lihtsalt auru välja.

Nii et Delfis kommenteerimine on sisuliselt teraapiline vahend?

Tal on kindlasti teraapiline mõju ka. Ja mitte ainult auru väljalaskmise osas, vaid et sa leiad sealt mõttekaaslasi ja saad aru, et sa pole üksi.  Sageli antakse ka nõu ja toetatakse teineteist. 

Kui peaksid ütlema diagnoosi Delfi keskmisele kommenteerijale, siis millises seisukorras tema psüühika on?

Nad on täiesti normaalsed ja haritud inimesed. Tõsi küll, mõnel võib aeg-ajalt esineda käitumishäireid. Tõsiselt halbu kommentaare on ju ainult 1-2 protsenti. 

Milline on venelaste suhtumine eestlastesse vene Delfi kommentaariumi põhjal?

Kommentaare lugedes olen jõudnud arusaamani, et venelased ei vastandu mitte eestlastele kui rahvusele, vaid konkreetsetele isikutele, keda peetakse "arvamusliidriteks". Peamiselt on tegu poliitikutega, kelle öeldu põhjal luuaksegi endale ettekujutus eestlaste hoiakutest. See info on aga puudulik ning tulemuseks on kõverad ning tihtilugu ekslikud ettekujutused. Ja pärast imestatakse, kust see kõik küll tuleb?!

Kui palju vene Delfisse kommentaare tuleb?

2000-3000 päevas. Proportsionaalselt kirjutavad Vene Delfi kasutajad isegi mõnevõrra rohkem kommentaare kui eesti poole omad. 

Kui suur on ühe loo kommentaaride rekord?

See on ligi 900 000 kommentaari. 2001. aastal algatasime kergejõustiku MMi ootel "Virtuaalse kümnevõistluse" ning lootsime saada üle 9027 kommentaari, mis oleks "löönud" maailmarekordi - 9027 punkti. See lugu elab oma elu siiamaani ja seal on grupp inimesi, kes kasutab seda chat'ina. Nad jagavad seal muljeid, arvamusi, kirjutavad, mida nad parasjagu teevad. Midagi Twitteri-laadset.

Vene poolel on rubriik "luulenurgake", kus elavad kunstihinged. Sealne rekordlugu nimega "Kohting" on saanud ligi 100 000 kommentaari. Nende lugude sees ei käi keegi peale kindla kitsa seltskonna.

Kui paljude kommenteerijatega oled ise kohtunud?

Neid ei ole väga palju. Ühed ja samad isikud kipuvad uuesti tagasi tulema.

Miks nad siin käivad?

Üks vene "luulenurga" autoritest kaebas, et teda kritiseeritakse. Tuli välja, et asjal on tõsi taga. Hakkasime siis mõnevõrra rangemalt kontrollima ja bännima kasutajaid, nii nad maha rahunesidki. Muidu elavad nad seal oma elu ja ei taha, et keegi nende asjadesse sekkuks.

Üldjuhul käiakse aga kaebamas, miks kommentaar maha võeti või miks see läbi ei lähe. Valdavalt on aga põhjus arvuti seadetes. Meie juures on käinud poliitikuid, ka vene poliitikuid, eri rahvuskogukondade esindajaid.

Kas moderaatoreid on ka ähvardatud?

Hullude inimeste puudust meie riigis ei ole. On ähvardatud mättasse lüüa, öeldud, et "tuleme teile ukse taha"... Solvangutest ei tasu ilmselt rääkidagi. Aga neid on ka kiidetud. Harva seda ju juhtub, kuid vahel öeldakse "aitäh", kui mõni provokaator või spämmija kommentaariumist "puhkusele" saadetakse.

Kas püsikommenteerijad on ka omavahel reaalelus kokku saanud?         

Mõni aasta tagasi tähistas vene Delfi oma sünnipäeva nii, et kutsusime kommentaatorid botaanikaaeda, kus me koristasime ja pidasime piknikut. Kohal oli 30-40 inimest, kes on aastaid käinud kommenteerimas ja kellele Delfi on südamesse läinud. Väga toredad inimesed, täiesti eri eluvaldkondadest, eri vanuses. Mehi, naisi, lapsi.

Kuidas pidu läks?  

Kui mitte arvestada, et pool aega sadas paduvihma ja kapsasalat muutus vesiseks, läks väga hästi. Mõni küsis, miks või kuidas me üht või teist asja teeme, mõni kiitis, mõni tegi ettepanekuidki.

See oleks ka ju huvitav, kui vene ja eesti Delfi kommentaatorite pidu koos teha. Tekiks seal vaenulik õhkkond või oleks see tore integratsiooniüritus?

Et kui lasta eesti ja vene jalgpallifännid ühte baari näiteks korraga? Seal võib hetkega vaenulik õhkkond tekkida.  

Muide, eesti kommentaatorid arvavad, et vene toimetus saab palka Kremlist. Ja vene lugejad arvavad, et hoopis kapolt, ning et kapo modereerib meie kommentaare. 

Kommentaarides ja teie töös saab nalja ka?

Mõned kommentaarid on vägagi vaimukad või teravad. Püüame vaimukamad näited välja korjata, kes teab, ehk saab neist ühel päeval raamatki.

Oli kord juhtum, kui kustutasime ühe sõimaja kommentaare ning blokeerisime ta ära. Kodanik helistas meile ja küsis, mis toimub. Ma seletasin talle pool tundi, et ei ole viisakas inimesi sõimata. Ta küsis vastu, et miks me avaldame provokatiivseid artikleid: näiteks "Ansip väidab, et venelased usaldavad valitsust". See ju täielik jama! Lõpuks leppisime kokku, et tema jätkab ropendamist ja meie jätkame kustutamist. Nii see käib siiamaani.

Järjekordne näide Delfi teraapilisest toimest. 

Oli üks naisterahvas, ilusa kasutajanimega, aga ametilt prostituut, mida ta ei püüdnudki varjata. Seda teadsid ka kommentaatorid. Ta vihkas usklikke, püüdis neile "aru pähe panna". Iga kord, kui avaldasime usuteemalise loo, tuli ja hakkas sõimama, tõi Koraanist ja Piiblist näiteid. Kustutasime tema kirjutisi, bännisime korduvalt. Lõpuks tuli ta siia ja küsis, miks me seda teeme. Püüdsime talle seletada, et lisaks tema arvamusele on ka teisi, ning et "orjameelsed kristlased põlegu tuleriidal" pole hea kommentaar. Piirame tema "sõnavabadust" siiamaani.

Kas see oleks äriliselt kahjumlik, kui Delfi kommenteerimine oleks registreerimise-põhine?

See ei oleks kahjumlik. Me oleme sellest mõelnud, ja ilmselt veelgi mugavam lahendus oleks, kui inimesed saaksid kirjutada nii anonüümselt kui ka kasutades kindlat kasutajanime. Harri Kingo saaks end ära registreerida ja keegi teine ei saaks sama nime alt kommentaari kirjutada.

Mida arvad juhtumitest, kui solvatud inimesed kaebavad Delfi kohtusse? Leedo keisist?

See, et Leedo võitis kohtus, on maailmas pretsedent. Mujal mõistetakse sellistel puhkudel kohut kommentaatori, mitte portaali üle. Poleks paha, kui inimesed teadvustaksid endale, et ka kommentaarium on avalik koht, kus tuleb kinni pidada käitumisreeglitest. Karistamatus internetis on müüt.

 

 


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 34 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Ekspress - viimased uudised
Kuidas eestlased rokkisid Thbilisis
Südamlikult ja rokkides: Tõnis Mägi ja Kärt Johanson esitasid Thbilisi vanalinna teatrimajas mõtliku kava, kus kolmandaks osaliseks laval oli vana pianiinonäss ning kulisside tagant kostis Gruusia meeskoori mitmehäälne ümin. (Foto: Paul Pihlak)
Ekspressi ajakirjanik Raul Ranne käis koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ning ansambliga Smilers Gruusias ning tõdes, et tõepoolest, teinekord vist tulebki sõita päris kaugele, et kodune artist silma märjaks võtaks.
Venelased kuulavad meid pealt
“Villa Valerija”: Teistest elumajadest eristab luurejaama kõrge masti otsas paiknev “tünn”. (foto erakogu)
Samal ajal, kui Eesti kaitsevägi peab Kirde-Eestis järjekordset Kevadtormi, jälgib Narva jõe Vene-poolsel kaldal meie sõdurite tegemisi raadioluurejaam Valerija.
Ajamasin: Baruto 11 aastat tagasi ja nüüd
Enne: Koolipoiss Kaido Höövelson poseerib karikaga pärast esimese koha võitu Sakura sumomeistrivõistlustel Vinni spordihoones aastal 2001. (foto: Riho Rannikmaa)
Melanhoolne pilk Tallinnale (1)
19. mai 2012 13:38
Melanhoolne pilk Tallinnale
Hoogsad muutused: Tallinnas pole areng 20. sajandil olnud küll nii tormiline kui Riias või Helsingis, kuid siingi leidub kohti, mis on tundmatuseni muutunud. Fotol Harju tänava algus Vabaduse väljakul 1930ndate alguses (repro raamatust)
Kohutavalt kaasakiskuv pildiraamat, tõdes Karin Paulus Aare Olanderi teosega tutvudes.