Habras ehtekogu
Jõulud olid juba läbi, aga võimsate kivitreppidega ja kivivaasidega Nõmme puumajas seisis kuusk ikka veel toas. Kuueaastase Marika kodus ulatus kuusk maast laeni ja oli ehitud muinasjutuliselt rikkalikult: klõpsudega kinnitatavad karud, linnud, kiisud, oravad, juur- ja puuviljad – just selliste ehetega, mis lastele hinge lähevad.
Sel õhtul, kui Marika koos emaga lasteaiast koju tuli ja koridorist verandaukse lahti tegi, avanes nende ees vaatepilt, mis jäi talle eluks ajaks meelde. Kuusk lebas verandal pikali maas, kõik ehted põrandale kildudeks kukkunud, nii et veranda põrand oli justkui maagiline mosaiik.
“See oli tohutu õnnetus ühele väiksele lapsele,” meenutab Marika. “Hiljem ei olnud neid ilusaid kassikesi ja oravakesi emal enam kuskilt võtta, ja osteti klaaskuulid.”
Viie aasta eest nägi Marika Balti jaama turul müügil ühte samasugust ehet, mis oli tookord katki läinud, ja ostis selle ära. Nii sai tema kaunis kollektsioon alguse.
Tema kuuseehete kogus on ehteid möödunud sajandi algusest kuni 80ndate lõpuni. Kõik on ostetud Eesti turgudelt, antiigiäridest, toodetud Saksamaal ja Venemaal, mõni üksik ka siinsetes klaasikodades.
Marika Ploomani kuuseehete kogu saab vaadata Tallinna ülikooli Rävala puiesteel asuva akadeemilise raamatukogu fuajees.
