Eesti meeskonna aju
Tegelikult oli teisipäeval mängu küll ja Eestil omad võimalused väravat lüüa. Me väärisime vähemalt viiki. Aga jalgpallijumal pole tihtipeale õiglane.
Samas pole vist põhjust kahelda, et pärast seda kui meie koondis möödunud reedel 3 : 1 Belgradis Serbia koondist võitis, oli spetside huvi Eesti meeskonna järgmise mängu vastu suurem kui kunagi varem. Mis meeskond see on, kes suurtest staaridest kubisevat Serbiat nende koduväljakul kottis? Ja kes on see Vassiljevi-nimeline imemees, kelle tuntud jalgpalliportaal goal.com kõigi tuntud staaride-jalgpallimiljonäride ees nädala kõige paremaks mängijaks nimetas?
Pärast Serbia mängu Eesti rahvusringhäälingule intervjuu andnud koondise kapten Raio Piiroja ütles selgelt: “Vassiljev on meie meeskonna aju. Kui tema mingil põhjusel välja jääks, oleks raske leida teist mängijat, kes me mängu käima paneks.” Jah, meeskonnamängude puhul on kaunis asjatundmatu asetada suurepärase tulemuse järel loorberipärg vaid ühe mehe pähe. Kõik peavad olema head. Ent ometigi – “meeskonna aju”. Võimsalt öeldud.
Tänu Vassiljevile on Eesti koondise mängus näha keskväljamängu. See on kvaliteedi näitaja. Jalgpallis kehtib ütlus – kes kontrollib keskvälja, see kontrollib mängu. Ega asjata pruugi suursuguseid epiteete jumaldav spordiajakirjandus kuulsate keskväljakumängijate tähtsuse rõhutamiseks sõnu “keskväljamootor”, “dirigent” ja “dispetšer”. Legendaarsemate mängumeeste kohta öeldakse näiteks keskväljavalitseja või koguni maestro…
Aga aju, meeskonna aju. Korvpalli puhul meenub, et Tiit Sokku kutsuti NSV Liidu koondise ja Tallinna Kalevi ajuks. Seesugune mängumees peab olema midagi enamat kui lihtsalt hea triblaja ja võitleja.
“Meie kutsusime teda alati “professoriks”,” meenutab Vassiljevi treener lapsepõlve ajast. “Ta oli koolis puhtalt viieline, tegeles jalgpalli kõrvalt ka ballitantsuga, luges luuletusi ... kõigiti intelligentne inimene.” Intelligentne, seda sõna kasutavad mitmed, kellega Vassiljevist juttu tuleb. Valdab keeli ja loeb keerulisi raamatuid. Ilmselt on see omadus ühe tõeliselt hea keskväljamehe puhul oluline.
Kui Maardu poiss Vassiljev Passikuta juurde Tallinna jalgpallikooli trenni toodi (ta võis olla siis 7–8aastane), ütles poisi ema, et eelmises trennis kippus Kostja vormi kaotama. “Eks ma siis ütlesin, et kui kaotab oma särgi või püksid, küll me üles leiame,” meenutab treener. “Ema tegi mulle selgeks, et jutt käib sportlikust vormist. Selles mõttes oli neil peres suhtumine väga tõsine.”
Ja ega noor Kostja oma ema ja treeneri lootusi petnud. Kõigis neis tiimides, kus mängis, oli silmapaistev. “Tegelikult teadsin alati, et on vaid aja küsimus, mil tema täht täiskasvanute koondises särama lööb,” ütleb Passikuta.
Poliitik ja teada-tuntud jalgpallifänn Eiki Nestor, kes kahtlemata on äärmiselt rahul, et Vassiljevi-sugune meie koondises keskväljal mängu juhib, on mängumehe arengut jälginud ajast, mil Eesti koondise “aju” oli umbes 16aastane ja kahtlemata väga-väga andekas.
“Selles eas on neid väga andekaid ja lootustandvaid muidugi mitmeid, kuid mingil põhjusel saavad väga vähestest suured mängijad. Aga no Kostjat on praegu ikka hea vaadata. Ta meenutab mulle oma mängult noort Michael Ballackit (Saksa koondise keskvälja staari). Just noort Ballackit, mil ta veel ei toorutsenud, vaid mängis peenelt ja targalt.”
Üks asi, mis Nestorile natuke muret teeb, on asjaolu, et Vassiljevi-sugune suurepärane mängija tänaseks suhteliselt tundmatus klubis mängib, mitte mõnes Euroopa vägevas.
Tõsi see on. Vassiljev edenes noorteklassist kiirelt Eesti parimasse klubisse FC Levadia. Mängis esmalt selle duubelkoosseisus, üsna varsti esinduskoosseisus. Oli silmapaistev tegija nii Eesti noortekoondises kui varsti ka meestekoondises. Aga 2008. aastast kuulub Sloveenia Lendava Nafta klubi ridadesse. Lendava, Sloveenia ungarlaste keskus, on pisike linn, klubi Nafta on Sloveenia liiga tubli keskmik. Aga olgem ausad, Sloveenia liiga pole just kõige tegijam liiga Euroopas.
Teisalt, nii mõnigi spets ei kipu nurisema. Vassiljev, kes on oma klubis kahtlemata liider, on seal saanud aega enesekindlust koguda, mängijana kasvada. Mõnes superliigas võinuks ta noore ja toorena lihtsalt kaduda.
Nüüd, muidugi mõista, oleks aeg siirduda parematele jahimaadele. Ja ega keegi ei kahtle, et nii lähebki. Huvi enda vastu on see mees kõvasti tekitanud.
■ sündinud 16. augustil 1984
■ pikkus 175 cm, kaal 72 kg
■ Tallinna jalgpallikooli kasvandik
■ Praegune klubi Lendava Nafta (Sloveenia)
■ Eesti koondises mänginud 36 mängu, löönud 6 väravat
■ Abielus
■ Keskerakonna liige
