Eesti kirjanike jalgsimatk Riiast Tartusse. Kogu tõde. X OSA - Põrgulik päev ja ETV küündimatus

Öösel sajab jubedat äikesevihma, mis ei lõpe ka hommikuks. Viivitame tõusmisega kella üheksani. Aga siis on ka vihm järgi ega alga uuesti enne kui oleme Paluveskis oma päevateekonna lõpetanud. „Kõige eest on hoolitsetud!" kinnitab Mehis. Pööninguaknast välja vaadates näeme erakordselt juhmi näoga kurge, kes istub pesal ega suuda ilmselt seni taibata, miks taevaluugid öö läbi lahti olid ja teda lakkamatult selge veega üle kallati.

Lätis kulges matk meeldivas kliimas, vahelduvas pilvituses. Eestis tulid üksteise järele retke kuumim ja külmim päev. Aga kogu selle aja oli meiega üks nähtamatu liitlane, kes meid hoidis ja kaitses - tuul.

Täna on vaikne, niiske ja üpris palav. Tulemuseks on kõige põrgulikum päev, kus vahetpidamatule sääskede rünnakule lisandub ekslemine praktiliselt olematu teega võsas.    

Oleme käinud asfaldil ja asfaldi ääres, kruusa- ja pinnasteedel, jalgradadel ja täiesti teedeta maastikul. Täna käime jupi maast raudteel ning läbime tihniku. Raudteel on vähemalt üks hea omadus: seal ei ole sääski.

Oleme juba kolmandat päeva Eestis, aga matkamisel pole küll mingit vahet. Lihtsalt ühel hetkel muutus Meizakila teeviitadel Mõisakülaks ja ongi kõik.

Tunnen kaasa Heiki Vilepile, kes just selle päevaga meiega koos matkamiseks valis. 1500-krooniste kingadega. Järgmisel hommikul suudab ta vaevaliselt komberdades öelda vaid ühe sõna: „Raudtee!"

Paluveskis ootavad meid fännid nagu Aapo Ilves, Contra, Jan Rahman ning kevadel viinakuradiga sõprussidemeid uuendanud Vaiko Eplik koos abikaasaga. Teeme toreda ühisesinemise.

Paluveskis kohtume ka TV3 ja ETV võttegruppidega. Eriti piinlik on pärast vaadata ETV meieteemalist uudist, kus näidatakse Aapo Ilvest, Mart Kivastikku, Jan Rahmani ja teisi tuntud isikuid, kes meiega ühtegi päeva koos kõndinud ei ole ega kavatsegi seda teha. Saan aru, et ETV on põhiolemuselt täiesti süüdimatu nähtus.

Järgmisel hommikul räägib Mehis, et Ragnar Kondi kasuisa elas enamuse oma elust Karksi lähedal ühes koopas.

TV3 uudis on tore ja objektiivne.

Seltskonna üldiseks vaidlusaineks on saanud Michael Jacksoni elu ja surm. Andres teab, et Jacksonil oli meeletu kirg koguda nõukogudeaegset portveini ehk peedikat Solntsedar ning temast jäi seda maha terve keldritäis. Huvitav, kas Eesti ei saaks seda kuidagi endale nihverdada, sest ma ei usu, et Jacksoni pärijad sellest joogist lugu pidada oskavad.

Paluveskis ootab meid rikkalik õhtusöök ja kaks liitrit viina. Teine pudel jääb lõpuni joomata. Võib-olla olen seni oma päevikus liialt õllejoomisel peatunud, aga tegelikult juhtub seda harva ja purjuspäi pole meist keegi sammugi kõndinud.

Päeva jutt: Siguldast teele asudes nägi giidi ootav Andra, et meie sõber ja tõlk Jaanus ajab juttu ühe kena noormehega. Tegelikult oli see Jaanuse kolleeg Valmiera teatrist, kes meile ka Riias enne teeleasumist laulis. Andra pidas teda giidiks, aga ta teadis, et giidil peab kaasas olema ka tüdruksõber.

„Kus su pruut on?" uuris ta tõlgi vahendusel.

Mees tunnistas, et tal polegi pruuti, ainult eksnaine. Andra arvas, et paljugi mis elus juhtub, küllap läksid vahepeal riidu.

„Kui palju sa raha tahad?" uuris Andra edasi.

Mees muutus veelgi kohmetumaks ega osanud mingit summat nimetada.

Eksitus klaariti muidugi ruttu. Midagi nende kahe vahel aga igatahes tekkis, sest Valmierast saatis näitleja Andra ära tavapärasest märksa kirglikuma suudlusega.