“ACTA teenib nime poolest — võltsimisvastane — justkui head eesmärki. Paraku on nimi väga eksitav ning ei peegelda tegelikkust. ACTA asetab autoriõiguste ja tööstusomandi omajate huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, sh ka olemuselt olulisematest põhiõigustest, nagu sõnavabadus ja eraelu puutumatus ning teiste isikute ettevõtlusvabadus,” ütleb Karmen.

Kuid kõikjale ta siiski ei jõua, sest valmistub emaks saama.

Ent miks ta seda asja ajab? Ülemuse, advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets juhtivpartneri Villu Otsmanni sõnul võib põhjus olla õiglustundes. “Lõputu optimistina on tal süda õiges kohas ja ta usub õiglusse, isegi kui minusugune lihtsurelik pettuks,” ütleb ta.

“Õiglaseks maailmaparandajaks, kelle iseloomu vürtsitab kerge sarkasm” nimetab teda ka sõbranna Mari Mägi.

Otsmanni meelest on Karmen “särava advokaadigeeniga uue põlvkonna tegija”, kellele on jõukohane lahendada “sajast ülesandest õigesti sada kümme”. Mägi aga meenutab koolitunde, kus Karmen tunni ajal, pea vihiku peal, magusasti tukastas, sest tal oli lihtsalt igav. “Õpetajad ei pannud seda eriti pahaks, kuna tema hinded olid nagunii enamasti teistest paremad.”

Kõik algas sellest, et mullu oktoobris kirjutas Karmen Äripäevale ACTA-teemalise arvamusloo “Ettevaatust — intellektuaalomandi kaitse ekspansiivselt laienemas!”. Siis ei rääkinud ACTAst Eestis veel keegi ja artikkel jäi tähelepanuta.

Kuu aega hiljem võttis Karmen asja uuesti käsile. Tartu ülikooli õigusteaduskonna doktorant on juhuslikult ka ÜRO juurde loodud internetifoorumi (IGF) juures interneti väljendusvabaduse ning ajakirjandusvabaduse koalitsiooni koordinaator. Ta lähetas avaliku kirja kuuele Eesti eurosaadikule. Kirjas tutvustas ta IGFi seisukohti, hoiatas ACTA varjatud ohtude eest ja soovitas hääletada selle vastu (lõpphääletus on praegu lükatud juunikuusse).

Pärast seda võttis teema üles ka Eesti Interneti Kogukond, kuid ajakirjandus vaikis endiselt.

Detsembri lõpus jõudis teema ühes selle eestkõneleja Karmen Turkiga Ekspressi veergudele ning ACTA läks lõpuks ometi suure kella külge. Pärast seda, kui olime Eesti ühe staažikaima IT-ajakirjaniku Veiko Tamme ja Karmeniga ACTAst riigiraadios rääkinud, algatas Karmen petitsioon.ee keskkonnas üleskutse “Ei ACTA-le”. Ligi 5000 allkirjaga on sellest nüüdseks saanud viimase aja populaarseim algatus. Seejärel võtsid teema üles päevalehed.

Hetkeseisuga on vähemalt ohud teadvustatud. ETV saatesse “Foorum” helistajatest oli ACTA vastu 97,1%!

Omamoodi “populariseeris” ACTAt ka Mart Laar. Pärast mainitud telesaadet kustutas Laari Facebooki konto administraator sealt “kogemata” ära ACTAga seotud kommentaarid, Laar aga teatas seepeale süüdimatult, et ju siis sai tal Facebookis “ruum otsa”.

Poliitikud ei julge ACTAt õigustada ja on delegeerinud selle ülesande ametnikele. Mõni neist on koguni vihjanud, et Karmeni arvamus on “kallutatud” ja ju ta esindab varjatult kellegi huve. “Autoriõigusi kaitsnud advokaadina ei saa teda kuidagi piraatluse populariseerija ja eestkõneleja seisusesse suruda,” märgib Veiko Tamm selle kohta.

Samal ajal kerkib ACTA järjest tõsisemalt päevakorda igal pool maailmas. Poolas kestsid tuhandete raevukate osavõtjatega protestid nädalapäevad. ACTAt märkasid ka ameeriklased, selle sealsed analoogid SOPA ja PIPA võeti Esindajatekoja ja Senati päevakorrast maha tänu massilistele protestidele, mis tipnesid Google’i ja Wikipedia kodulehe pimendamisega.

Meie ametnikud aga räägivad siiani, ehkki mitte enam nii veendunult, et ACTA-l pole häda midagi. Aga miks siis astus tagasi Europarlamendi ACTA raportöör Kader Arif, keeldudes end selle “maskeraadiga” sidumast?

Aga kui välisministeeriumil võiski varem olla plaan ACTA-eelnõu valitsuse tasandil, Riigikogu kaasamata, läbi suruda, siis nüüd on see praktiliselt võimatu. Riigikogu ei pääse sisulisest arutelust, mistõttu võime tagasihoidlikult loota, et otsus tuleb tõepoolest kaalutletud. Suuresti tänu lumepalli veeremalükkajale.Karmen TurkAdvokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets vandeadvokaadi vanemabi

Spetsialiseerunud meediaõiguse, internetiõiguse, intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkondadele

Osaleb mitme inimõiguste kaitsele orienteeritud, eelkõige vaba interneti ning ajakirjandusvabadusega seotud rahvusvahelise valitsusvälise organisatsiooni töös

Kirjutab Tartu ülikoolis doktoritööd interneti teenuseosutajate vastutusest

Töötas varem rahvusringhäälingus, kus tegeles muu hulgas programmi nõustamise ja lepingute koostamisega

Vaba aega sisustab lume- ja lohelauaspordi, sukeldumise ning fotograafiaga.