Egiptuse reisikiri. Sinna tagasi ma ei lähe, vol I
1. Tallinna lennujaama sõit reedeõhtusel tipptunnil röövib 350 krooni (Peretakso) ja poole kauem aega kui planeeritud. Õnneks jõuab taksojuht meile järele kokkulepitud kellaajast veerand tundi varem (masuaja seaduspära) ja nii me lennujaama eriti ei hilinegi. Taksojuht jutustab ummikutes venides kuuldud kogemusi Egiptuse reisidest ja ennustab, et koolerat (raske kõhuhaigus, toim.) on seal üpris lihtne hankida. Lennujaamas tuleb enne tsekkouti hankida Egiptuse viisa ja selleks seista küllaltki pikas järjekorras. Lennujaamad ajavad mind närvi.
2. Egiptusse lennutab Estouri turiste Bulgaria Air'i lennuk A320 180 reisijaga pardal. Lennuk on üldjoontes mugav, tunduvalt uuem kui Estonian Airi Boeingud. Sel lennul lisavad reisihubasust kümnekonna beebituristi kisa. Ei teagi, kas naudingu kulminatsiooniks lugeda mõne beebi unnevajumist lennuki põrandal või hoopis väikemeeste poolt poetatud kakajunne lennuki salongi vahekäigus. Ja veel! Lennukis saab alkoholi ainult kalli raha eest(50 krooni pits). Mis tähendab, et prassida ei saa.
3.Hurghadasse jõuame peale keskööd, et mitte öelda varahommikul. Riiki pääsemiseks peame läbima kolm kontrolli. Kõigepealt Egiptuse tervishoiuministeeriumi formaalsuse, siis piiriametniku tüdinud passikontrolli ja lõpuks naljaka ametnikuvanakese kitsas koridoris, kes keerutab pöidlaid ja nõuab "podarok'it" ehk euromünti. Ette rutates - vene keelega saab Hurgahada kesklinnas imelihtsalt hakkama, paremini veel kui inglise keelega. Welcome to Egypt!
4. Meid majutatakse Hurghada Marina lähedal kahetärni hotellis. Toas on voodilinad hallid ja seinad tolmused, õhk läppunud. Portjee soovitab tuju tõstmiseks nautida väljavaadet merele. Läbi valmis ehitamata turismiehitiste betoonpostide, roostes raudlattide ja nende vahele jäävate prügikottide paistab taamal sillerdav meri siiski üsna troostitu. Jään magama ja hammaste all krigisevad liivaterad. Mõtlen, et enda arust ma mingit liiva sisaldavat toitu ei ole viimastel tundidel söönud.
5. Vaatamata vähesele unele, ärkame vara, sest hommikusöök läheb reisihinna sisse. Menüü on hotellis kivisse raiutud ehk kõik seitse päeva täpselt ühesugune: tomati-kurgisalat, omlett, apelsinijook, magus saiake ja kohv. Omlett saab kaksteist plusspunkti selle eest, et kokk valmistab toidu vähem kui minutiga minu silmade all. Ta viskab omleti stiilselt õhku ja see maandub poolt vahetades pannile tagasi. Pannile liiga lähedal seistes saan kuumade õlipritsmetega pihta. Haiget need piisakesed eriti ei tee. Praetud muna lõhn on hea.
6. Hotelli restorani kokaonude kõige suurema tähelepanu saab meie kaheaastane heledapäine Daily, keda hüpitatakse ja kallistatakse nii intesiivselt, et pedofiilia paranoia tuleb vägisi peale.
7. Mustariietatud turvamehed hotelli sissekäigu ees on Egiptuse reisi kindel koostisosa. Iga hotell on ka varustatud metalliotsimise väravaga. Piiksuv metalliotsija ilusaid unenägusid nägevat ihukaitsjat raskest unest ei suuda siiski äratada. Töökohal magamine on norm.
8. Rand jääb mõne minuti kaugusele hotellist. Rannatoolid ja -rätid on lähedal asuvate hotellide külalistele tasuta. Tuleb nentida, et rand on vaatamata varajasele aastaajale ja kulunud rannamööblile pilgeni rahvast täis. Positiivne on see, et rannas vedelemise teevad lõbusaks peast jalgadeni riietesse mähitud mosleminaiste veeprotseduurid. Sitem lugu on asjaoluga, et mereäär on täis kräpiturundajaid (kes pakuvad toodangut plätudest snorgeldamisreisideni) ja nendest on väääga raske lahti saada. Meri lõhnab tervistavalt.
9. Suitsetamine on Egiptuses lubatud igal pool ja suitsud on odavad. Egiptus on suitsetajate paradiis. Brändisigaretid (Marlboro, Camel) on Egiptuses mitu korda odavamad kui Eestis, kohalikud margid on saadaval praktiliselt ilma rahata. Müüdavate vesipiipude hulga ja kujude järgi võib arvata, et Egiptuses on ka kõrge vesipiibukultuur. Vesipiibutubakad maksvad siin kordi vähem kui Eestis. Aga mis mul sellest kõigest, mina jätsin suitsetamise maha juba mitu aastat tagasi.
10. Tänavakaubandus. Värskelt saabunud veel päevitumata turistile püütakse viletsa kvaliteediga kaupa müüa maha hirmkallilt. Aga kui hakata tingima, siis kukub kauba hind reeglina vähemalt neli korda. Meeleheitele sattunud kaupmees võib oma träni ära anda ka omahinnast odavamalt. Iseasi kas ma vajan seda. Kahjuks olen ma kõva tingija ja setõttu saan suure hulga mittevajaliku träni omanikuks. Ja veel üks kõrvalepõige - Hurghada peatänav on nii paksult prügi täis, et seda ei päästaks isegi mitu järjestikust "Teeme Ära" koristamisaktsiooni.
11. Apteegid on Egiptuses omaette nähtus. Apteegist võib osta vabalt retseptiravimeid, samuti järeletehtud viagrat. Kangete unerohtude ja margiravimite kättesaadavus tuleb kontrolli puudumisest ravimimajanduses. Samuti on võimalik enamikes apteekides ravimite hinna üle kaubelda. Palju nalja saab ob tampoonide ostureidiga, sest toote hind kõigub apteegist apteegini viiekümnest kroonist sajaviiekümneni. Apteeker pahvib mõnuga suitsu, aga tänu meelekindlusele saan jublakad naisele ära osta madalaima võimaliku hinnaga. Enne üleandmist puhastan pakendi paksu tolmukorra alt.
12. Alkoholi hankimine tundub Egiptuses esmapilgul suur probleem. Tegelikult laheneb küsimus imelihtsalt. Egiptuse seaduste järgi on välisturistidel õigus spetsiaalsetes "duty free" kauplustes kolme päeva jooksul peale riiki sisenemist osta kolm liitrit kanget alkoholi. Mina satun alkopoodi aga alles viiendal päeval, mulle tehakse olukord kiiresti selgeks. Soovitud napsu eest käin välja kahekordse hinna (20 dollarit liiter) ja asi ants. Kui hotelli "duty free" kotiga sisenen, teevad turvamehed suured silmad.
View Siin me elasimw in a larger map
jätkub
