Viimsi vald ahistab lesbipaari lapsi [täispikk lugu]

Aasta eest kolisid S. ja K. koos kolme lapsega Viimsisse, pangalaenuga ostetud uude valgesse majja. Hoone seisab keset lagedat välja ja on veel lõpuni sisustamata (selle suurtest akendest on näha kõrrevälju ja sügisest taevast).

Vahel käib valges majas külas ka K. pensioniealine isa - seda sageli siis, kui on vaja teha suuremat rammu nõudvaid töid, näiteks ehitada koerakuuti. Asi on väga lihtne: S. ja K. on mõlemad naised. Nad on olnud paar juba kolm ja pool aastat.

Lapsed on naistel eri meestega ja varasemast eluperioodist. Vanim on juba 16aastane, keskmine käib algkoolis ja noorim on alles lasteaias. Laste kaitse huvides ei kasuta me käesolevas loos ei nende ega nende emade õigeid nimesid, kuigi just lastega seotud heast tahtest kõik algas.

 Läinud talvel avastas S. nimelt, et Viimsi vallavalitsus on juba kahe aasta eest võtnud vastu kaks toredat määrust, mis lubavad tasuta ühistransporti ja  kooli- või lasteaiatoidutoetust peredele, kus alaealisi lapsi kolm või enam.

28. jaanuari hommikul helistaski S. (ta on energiline nooremapoolne blond naine) Viimsi vallavalitsusse ja uuris, kas selline soodustus laieneb ka neile peredele, kus lapsevanemad pole omavahel abielus.

Valla sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Reet Aljas kinnitas telefonis, et see pole mingiks probleemiks - oluline on kooselamine ühe leibkonnana. Ja kell 10.57 hommikul saatis S. oma avaldused kõigi pereliikmete isikukoodidega varustatult e-mailitsi ära.

Vähem kui tund aega hiljem maandus tema meilipostkastis aga ärevapoolne vastus Viimsi vallalt: "Seoses formaaljuriidiliselt mittetavapärase olukorraga konsulteerin Teie taotluste osas valla juristiga. Annan Teile teada tema seisukoha antud taotluste osas peale kl 14.00 (läbitöötamine võtab natuke aega)."

Isamaa ja Res Publica Liidu poolt juhitav vald pidas sõna. Kell 2.26 oli otsus tehtud."Tere taas," kirjutas valla sotsiaalametnik S-ile. "Kahjuks pean edastama järgmise seisukoha: Viimsi vallas on toetuste ja soodustuste määramisel vastutulekuna isikutele erandina mõnikord arvestatud ka faktilist abielu ehk nn vabaabielu, kuigi see on seadustes otseselt reguleerimata."

"Kuna aga käesoleval hetkel kehtiva perekonnaseaduse § 1 lg 1 kohaselt sõlmitakse abielu vaid mehe ja naise vahel, siis ei saa kahe samasoolise isiku faktilist koosoleku paraku kuidagi käsitleda ühe perena, mistõttu puudub alus Teile soodustuste kehtestamiseks, kuna soodustuste määramiseks oleks vajalik peres vähemalt kolme lapse olemasolu."

"Seega ei saa me menetleda Teie poolt esitatud taotlusi. Vabandan esialgselt suulise positiivse lahendi võimaluse andmise osas."

See tegi haiget. S. polegi kindel, mis haavas kõige rohkem - kas asjaolu, et vallaametnik oli jooninud alla sõna "peres", andmaks mõista, et nende perekond kuidagi perekonnaks ei kvalifitseeru.

Või fakt, et 25. aprillist 2007 kehtiva vallavolikogu otsusega ei olnud kuidagi sätestatud, et perekonnaliikmeks olemisega kaasneb kohustus abielluda.

Viimsi valla kodulehel polnud sellest kohas, kus räägiti kolmelapselistele ja suurematele peredele kehtivaist soodustustest, juttugi olnud.

Seal oli öeldud nii: "Perekonnaliige - selleks loetakse isikut, tema abikaasat või temaga koosolevat elukaaslast, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid, kui nad elavad ühes leibkonnas, s.t kasutavad sissetulekuid ühiselt ja neil on ühine majapidamine."

Kuid nutma S. ei hakanud - ta on naine, kes väga harva nutab. Samal päeval esitas ta kaebuse õiguskantslerile.

19. mail saatis õiguskantsler Indrek Teder Viimsi vallavanemale Haldo Oravasele kaheksaleheküljelise kirja. Oma menetluskokkuvõttes "Ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks" leiab õiguskantsler, et Viimsi valla otsus viidata perekonnaseaduse lõigule, mille kohaselt sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel, ei oma asjas puutumust, kuna perekonnaseaduse 9. peatükk näeb perekonda kuuluvate liikmetena ette ka kasuvanemat, täpsustamata, mis soost kasuvanem peab olema.

Samuti leidis Indrek Teder, et vald on lesbi paari taotlusele eitavalt vastates rikkunud ettenähtud menetlusnõudeid, kuna avaldus ei jõudnud isegi valla sotsiaalkomisjoni. Kokkuvõttes teeb õiguskantsler ettepaneku avaldaja taotlused uuesti läbi vaadata.

9. juunil astus vald aga teistsuguse sammu ning muutis ära "Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra" § 2 lõige 1 punkt 6, mille kohaselt perekonnaliikmeks loetakse Viimsis "isikut, tema abikaasat või temaga koos elavat vastassoost elukaaslast, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid, kui nad elavad ühes leibkonnas, s.t kasutavad sissetulekut ühiselt ja neil on üks majapidamine".

Seega ei moodusta Viimsis perekonda näiteks vanaema ja vanaisa, kes kasvatavad oma lapselapsi - ega abielupaar, kes elab koos oma täiskasvanud ja majanduslikult iseseisvate lastega.

Kolm päeva hiljem saatis vallavalitsus S-ile ka korralduse taaskordsest sotsiaaltoetuse ja sõidusoodustuse andmise keeldumisest: "Nimetatud soodustused Viimsi vallas on ette nähtud perekonnaseaduse § 1 lg 1 mõistes peredele, milleks paraku tänases õigusruumis S-i väidetavat kooselu K-ga aga ei saa käsitleda. [-] Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavalitsusele 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest."

Ja just seda S. ka tegi. 9. juulil andis ta avalduse Tallinna halduskohtusse. Lahendi peaks otsust kirjalikult menetlev kohtunik tegema oktoobri keskel.

Ma istun S-i ja K. kodus diivanil. Akna taga on läinud pimedamaks, vaid üksikuid punaseid käokingasid on aianurgas veel näha. Lapsed mängivad oma toas, saunaruumi kinni pandud hundikoer ootab kannatamatult külalise lahkumist.

"Kui laps läks esimesse klassi, läksin ma klassijuhatajaga rääkima ja selgitasin, et ta on pärit sellisest perest. Õpetaja oli väga mõistev."

"Lasteaias panin ma K. teiseks kontaktisikuks ja ka seal pole kasvatajad kunagi midagi öelnud, ei head ega halba."

"Viimsi vallavalitsuse käitumine on esimene kord, kui ma negatiivse suhtumisega kokku puutun - otsekui oleks riigi seisukohast vahet, millises peres lapsed üles kasvavad."

"Kas te Viimsist ära kolida pole mõelnud?"

"See pole ju halb koht elamiseks," ütleb S. "Poisil on just tekkinud sõbrad. lihtsalt need inimesed, kes valda juhivad, pole eriti mõistvad. Nad pole isegi kordagi meil külas käinud, vaatamas, kas me elame ühe perena koos või ei."

"Hinge see väga ei lähe, seda mitte. Aga see rumalus, see tekitab lihtsalt jõuetust."

Viimsi abivallavanem Endel Lepik keeldus naiste kiusamist Ekspressile seletamast.

"Viimsi vald on oma seletuse kaebuse kohta esitanud kohtule ja ei pea võimalikuks anda omapoolseid kommentaare enne kohtulahendi jõustumist."