Vaba internetti ohustava võltsimisvastase leppe vastu kogutakse allkirju
Petitsiooni”Ei ACTAle” initsiaatoriks on Karmen Turk, kes on ÜRO Interneti Väljendusvabaduse Dünaamilise Koalitsiooni koordinaator, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant internetiõiguse valdkonnas ning advokaat advokaadibüroos Tamme Otsmann Ruus Vabamets.
1. oktoobril allkirjastasid Tokios kaheksa riiki (s.h. Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Jaapan) saladuskatte all läbiräägitud ning koostatud võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA). Kolm läbirääkimistel osalejat (Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits) pole veel lepingule alla kirjutanud, kuid on esitanud ühisavalduse kinnitades oma kavatsustest allkirjastada leping “niipea kui võimalik.” 16.12.2011 allkirjastas ACTA ka Euroopa Nõukogu salajaselt põllumajandus- ja kalanduskohtumisel. Järgmiseks hääletab ACTA poolt või vastu Euroopa Parlament ning viimasena on võimalus enda sõna öelda Eesti riigil. Välisministeerium on teatanud, et ACTA viiakse valitsuse ette jaanuaris, seejärel jõuab see parlamenti. Ministeeriumi hinnangul võib ACTA heaks kiita.
Karmen Turki sõnul tuleb nõustuda, et intellektuaalomand on ühiskonnas oluline ja vajab kaitset, kuid samas ei tohiks seda seada ülemaks isiku põhiõigustest eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ja andmekaitsele ning muudest õigustest, nagu süütuse presumptsioon ja tõhus kohtulik kaitse.
“Paraku asetab ACTA õigusteomajate — autoriõiguste ja tööstusomandi omajate — huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, sealhulgas põhiõigustest. See ei ole kooskõlas Euroopa ega Eesti konstitutsiooniõigusega,” ütles Turk.
Ta toob näiteks ACTA artikkel 27(2) allmärkuse, mille kohaselt internetiteenuse osutaja vastutuse piirangud (mille eesmärgiks on eemaldada stiimul jälgimaks isikute internetiliiklust, Eesti õiguses sätestatud infoühiskonna seaduses) on lubatud vaid juhul, kui õigusteomajate huvid on tagatud. “See tähendab, et kui õiguste omaja huvi ei ole täielikult tagatud, kohustub näiteks ettevõttele serveriruumi pakkuja kontrollima ettevõtte internetiliiklust. See on vastuolus nii Eesti põhiseaduse, infoühiskonna seaduse kui ELi e-kaubanduse direktiiviga,” märkis Turk.
Sarnased ebaselged normid sisalduvad ACTA-s ka mitte-digitaalse maailma osas. Näiteks ei ole selge, kas ACTA jõustumisel ei kriminaliseerita täna Euroopa ühisturu alustalaks olevat paralleelimporti.
