Ülo Pärnits: Tuulepark Hiiumaale tuleb ükskord niikuinii!

Hiiumaa tuulepargi maksumus võib küündida 20 miljardi kroonini. See teeb sellest Hansapanga kõrval kõige kallima eraäriprojekti Eestis.

Projektis osaleva keskkonnaeksperdi Kuido Kartau sõnul maksab ühe megavatise võimsusega tuuliku püstitamine maismaale umbes 20 miljonit krooni.

Arendajate kava kohaselt tuleks Hiiumaale rajada kolm tuuleparki, mille võimsus oleks kokku kuni 500 megavatti. Toodetava elektri kogus ületaks saare energiavajaduse sajakordselt, mistõttu elektrit on kavas eksportida merekaabli kaudu Põhjamaadesse.

Kaabli rajamine maksab 10 miljardit krooni, ütleb suurärimees Ülo Pärnits (pildil).

Pärnitsale koos abikaasa Anna ja poja Guidoga kuulub vähem kui kümme protsenti tuuleparki arendavast aktsiaseltsist Raunisaare.

Ettevõtmise tuumikinvestor asub hoopis Kanadas. Tegemist on Torontos registreeritud riskikapitalifondiga Greta Energy.

Pärnitsa sõnul on Greta omanik Viktor Abramovitš Belilovski: "Tegemist on 70aastase teaduste doktori, soliidse vanema härrasmehega."

Belilovski elab vaheldumisi Kanadas ja Moskvas. Tema tutvus Pärnitsaga ulatub kolme aasta taha.

Tuuleparki rahastavad pensionifondid
Greta Energy teatab oma veebiküljel, et püstitab aktiivselt uusi elektrijaamu üle maailma. Seni pole neist valmis veel ühtki. Firmal on Hiiumaaga sarnane tuulepark ettevalmistamisel Ida-Virumaal Purtses.

Purtses oleks tegemist hoopis väiksema, kokku 40megavatise tuule­elektrijaamaga. Ehituse rahastajad oleksid rahvusvahelised pensionifondid.

2010. aastal peaks Gretal valmima esimene tuulepark Venemaal Krasno­dari krais. Teine tuulejaam peaks tulema Vietnami. Venemaale ja Bosniasse on kavas ehitada ka hüdroelektrijaamu.

Internetis avaldatud kava kohaselt peaks Greta Energy Hiiumaa tuulepark alustama tööd 2012. aastal. Kas see õnnestub, on täiesti lahtine.

12. veebruaril pidi toimuma Emmaste vallas tuuleelektrijaama teemal avalik arutelu. Läinud nädalal saatis keskkonnaekspert Kuido Kartau laiali teate, et kohtumine lükatakse määramata ajaks edasi.

Ekspressile selgitab Kartau, et tegemist oli vallavalitsuse-poolse sooviga. Selle taga on rahvaalgatuse mõõtmeid võttev hiidlaste vastuseis, kes näevad tuulikutes ohtu oma elukeskkonnale.

Praegu ei oska keegi öelda, kas ja kuhu saaks tuulikuid üldse rajada. Ainus võimalus oleks neid rajada põllumaadele või valikuliselt metsa, mis tuleks ümbert maha raiuda. Ühe tuuliku tarvis oleks vaja umbes hektarilist maalappi.

Pärnits ennustab hiidlaste lõhenemist
Ülo Pärnits ei näe hiidlaste vastuseisus probleemi. Vastupidi, ta on täiesti veendunud ettevõtmise õnnestumises. Lahtine on ainult see, kes nende alustatud projekti ühel päeval lõpule viib.

"Sekretär ütles mulle täna, et keegi oli Hiiumaalt helistanud, et tal on palju maad pakkuda," räägib Pärnits.

"Arvan, et vastaste kõrvale tekib varsti ka teine rinne, kes tuuleparki toetavad. Tullakse pakkuma, et pane minu maale. Ma ei oska öelda, kui palju maa eest maksma hakatakse, aga kindlasti rohkem kui pension."

Pärnits meenutab, kuidas ta käis Belilovskiga Saksamaa rannikul. "See on nii tuulikuid täis."

Pärnits usub, et ka Hiiumaa rannikul muutuvad tuulikud maastiku lahutamatuks osaks. "Kuni selleni jõutakse, jookseb palju vett merre, aga arukus võidab lõpuks."