Tartus taaselustub vana hea kolhoosikord
“Iga pere saab umbes sada ruutmeetrit harimiseks,” ütleb projekti Tartu Mahejuurviljaaed eestvedaja Avo Rosenvald. Ta on Tartu linnavalitsusega kaks aastat asju ajanud ning saanud nüüd viieks aastaks rendile maatüki, mis tulevikus on planeeritud elamumaaks, kuid seisab juba 22 aastat söötis.
“Annelinna serv on just õige koht, sest kolmandik tartlastest elab siin,” põhjendab Rosenvald asukoha valikut. Väärt idee erineb nõukogude-aegsest aiamaade-süsteemist selle poolest, et kevadel künnab traktor terve maa-ala korraga üles, misjärel pannakse vagude otsa nimesildid. Kasutatakse ainult maheväetisi.
Uuskolhoosike ainuke kulu sel aastal on seemnete muretsemine.
Kahjuks ei luba linnavalitsus rajada sinna mingeid ehitisi, ei tualetti ega tööriistakuuri. Teine probleem on juurviljaaia valvamine. Arvatakse, et kui traataed ümber panna, siis kõigepealt virutatakse ära aed ise, seejärel postid ja lõpuks porgandid.
Mahekolhoosnikud plaanivad valvamise korraldamist nimekirja alusel.
“Kõige tähtsam on see, et pered saavad siin olla koos, lapsed õues ja inimesed eemal tsivilisatsiooni pahedest,” ütleb Rosenvald.
