Ülle Kalviku sõnul hakkavad hakkavad naised väga tihti otsima abi, kui näevad, et olukord on täielikult kontrolli alt väljunud. "Näiteks muutub võimatuks käia tööl või kasvatada lapsi, sest mees lukustab naise korterissse."

Velda Veia arvamuse järgi on "Sadisti "kannatustes"" kirjeldatud suhteliselt abitut meest, kes langeb enesehaletsusse, mis omakorda tekitab raevupurskeid.


"See Mees on vägivaldne, on vägivaldne abitus olukorras. Kontakt vihaga on tal täiesti olematu. Kõik ju teavad, et inimene on loom. Koer ründab siis kui on ebakindel. Meeste ja nasite puhul samamoodi. Sellised lood on alguse saanud lapsepõlves."

Veia sõnul tegi ema selles loos õige otsuse, et ei lase lapsel kasvada selles seltskonnas. Paljud naised lähebvad ära siis, kui näevad, et lastel hakkavad tekima sellised keerulised isikuomadused - lähevad agressiivseks jne.

Ülle Kalvik kinnitas, et vägivald ei ole kunagi õigustatud ja löömist ning nö "naise näägutamist" ei saa taandada võrdsetele tasanditele.

Mõlemad psühholoogid kinnitasid, et reaalses mõttes on pärast rusikaga "lõuga andmist" tagasipöördumine normaalsesse pereellu väga raske.

"Päris vähesed meie poole pöördunud mehed räägivad, et neid on ahvatletud sellele teole, naine provotseerib jne. Aga oleme kokku leppinud, et kui naine provotseerib või näägutab ja kui mees lööb, siis need ei ole võrdsed tegevused."

On olnud ka naised vägivaldsed ja rollid on muutunud. Ka mehed on lastega seetõttu kodunt põgenenud, lisavad psühholoogid.

Velda Veia tunnistab, et  perevägivaldses peres on kehtestatud reeglid väga liikuvad. See tähendab, et naine ei tea kunagi, millal ta mingist piirist üle astub.