Röövitu isa: mulle ei antud võimalust kohtuda Liibanoni ajakirjanikega

“Oleksin tahtnud kohtuda Liibanoni ajakirjanikega, kuid mulle ei antud seda võimalust, minult keegi ei ­küsinudki. Oleksin neile näidanud oma isiklikku pliiatsimuuseumi – mul on 14 000 ­pliiatsit. Pigem on tekitanud küsimusi uudised, et kord öeldakse, et pantvangid on Süürias, ja siis, et Bekaa orus… Viimane uudis rääkis, et Hesbollah ja Fatah peavad omavahel läbirääkimisi Palestiina valitsuse loomiseks ja oli kirjas, et arutatakse ka “vangide küsimust”. Mind huvitab see ahel, just sõna “vangid”.
Ja üks küsimus on mul veel – ma tahaks pojale e-maili saata, küsiks ilusti ja rahulikult: “Kuidas läheb? Millal koju tulete? Kuidas tervis on vastu pidanud? Kas sa soovid, ma tulen sulle vastu Damaskusesse, Beirutisse või kohtume Tallinna lennujaamas?” Mind huvitab, et kõik poisid oleks koos ja et nad kätte saaks elusa ja tervena.”