Pangad alustasid eestlaste kinnisvara massilist arestimist
"Meil on hulk kliente, kelle puhul ei ole muud võimalust," vabandab Gerd Krieger. Ta juhib SEB Panga üksust, mis tegeleb halbade laenudega.
Erinevalt paljudest eestlastest pole Kriegeril tööpuudust karta. Ekspressi koostatud analüüsist selgub, et SEB käitub võlglastega resoluutsemalt kui teised pangad.
SEB kasuks on arestitud tänavu üle 800 kinnisvara. Seda on ligi viis korda rohkem kui mullu ja aasta pole veel läbi.
SEB arestide rohkus torkab eriti silma, sest ületab Eesti pangaturu liidrit Swedbanki ligi kaks korda.
See tuleb välja Ekspressi tellimusel riiklikus Registrite ja Infosüsteemide Keskuses koostatud statistikast.
Tundsime huvi, kui palju on tehtud kinnistusraamatusse pankade kasuks vara käsutamise keelumärkeid. Septembri lõpu seisuga oli neid ligi 2000 ehk mullusest poole rohkem. Keelumärge tähendab, et omanik ei saa teha oma varaga ühtegi tehingut ilma võlausaldajat esindava kohtutäituri loata. Kui võlga ära ei maksta, võib täitur alustada vara sundmüüki.
Võlgnikega tegeleb arvutiprogramm
Arestitakse kõike, nii kortereid, maju kui krunte. Varem kasutas seda meetodit oma raha tagasisaamiseks põhiliselt pangaturu väikseim tegija Bigbank, mis andis laenu lõdvalt, aga kalli intressiga. Laenude tagasinõudmine karmide meetoditega oli algusest peale osa Bigbanki äriplaanist.
Nüüd on arestimine muutunud igapäevaseks ka sellistes hiidudes nagu SEB ja Swedbank. Samal ajal pole Nordea ega Sampo seda teed seni läinud.
Arestide sagenemise taga on nii töötuse kasv ja paljude inimeste vaesumine kui seaduste karmistumine.
Alates möödunud aasta lõpust saavad pangad anda kuni 100 000 kroonise võlanõude kohtusse lihtsustatud korras.
Selleks piisab e-kirjast.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul käib tänu seadusemuudatusele võlgade väljamõistmine kiirelt.
Kodu arestimine ja sellest ilmajäämine ei ähvarda praegu enam mitte ainult kodulaenuvõlglast, vaid ka tarbimislaenu mittemaksjat.
Võlgade väljanõudmise protsess on pankades paljuski automatiseeritud. Näiteks SEB arvutisüsteem saadab kolmandal päeval pärast igakuise laenumakse hilinemist kliendi mobiiltelefonile SMS-sõnumi. Teate sõnastus on neutraalne: kontol ei ole piisavalt raha laenumakse tasumiseks.
Kui sellest hoolimata võlglase kontole vajalikku summat ei ilmu, läkitab pank uue meeldetuletuse juba paberil - jällegi automaatselt! Esimene kiri läheb posti 7. päeval, teine hoiatus 21. päeval.
Varem uuris pank võlgu jäänud inimeselt esimese asjana, millal ta võla ära maksab. Nüüd pole see enam kõige olulisem küsimus. Panga jaoks on tähtis teada, mis kliendi elus toimub.
Peaasi, et inimene lollusi ei teeks ega võtaks eluasemelaenu maksete jätkamiseks SMS-laenu, mis ta maksevõime täielikult hävitab. Selliseid õnnetuid leiab näiteks Bigbanki arestide nimekirjast.
