Gert Kanter
 — paipoiss, kes ei takerdu jamadesse. Ta hoiab selget hea poisi kuvandit, kes armastab ema ja väikest Hiiumaad. Lepland ei ole rokkar nagu
Tanel Padar
, kes vahetab naisi ja sõidab autoga purjuspäi ringi. Pigem meenutab ta viimasel
Jaak Joala
lüürilisemat poot. Kui Lepland laulis sisse venekeelse eurolaulu versiooni „Sluušai“, timmiti aktsent võimalikult sarnaseks Joala omaga… Vene kuulaja ju mäletab “Kremli ööbikut” ja ehk annab siis punktegi puhtalt nostalgia pealt. Mida siis lauljale reispassiks pakkuda? „Ma võtaks tee. Piparmünditee. See on väga kasulik,“ teatab Lepland selgelt. Paneb prillid lauale ja paljastab terve rea pimestavalt küütlevaid hambaid. Hammaste valgendamine on aga siiski väikseim asi, mis Lepland enne Eurovisioonile sõitu endal tuunida lasi. Ta jättis maha suitsetamise (esialgu igavesti) ning tegi korda suhted jumalaga. Emadepäeva hommikul koos oma ema ja tolle sõbrannaga Oleviste kirikusse. Ta tundis, et see on õige koht, kust saada viimast jõudu ja jaksu. Ja saigi! Ootamatult kõlas raadiost ülekantaval jumalateenistusel pastori eestpalve, palumaks õnnistust Otile ja tema laulule „Kuula“. Et selle laulu mõte jõuaks üle maailma inimesteni.