Eelmisel nädalal langetas Riigikohus otsuse intrigeerivas küsimuses – kas narkojoove tõendab, et inimene on narkootikumi tarvitanud. Ega ikka ei tõenda küll, leidsid kolm kohtunikku.

“Narkootikumi tarbimist ei saa õiguslikult samastada narkojoobega,” seisab Riigikohtu otsuses. “Teatud juhul võib isik olla joobes ka siis, kui ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud (näiteks, kui talle manustati narkootilist ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt).”

“Nimetatud teo saab toime panna ka ettevaatamatusest,” leidsid kohtunikud. “Näiteks ei saa hilisemale joobeseisundile tuginedes võtta vastutusele isikut, kes hoolimata oma tähelepanelikust ja kohusetundlikust suhtumisest pidas kanepisigaretti tubakasigaretiks.”
 
Tõepoolest. Jutus on iva. Teoreetiliselt on ju võimalik sattuda ööklubis “uimastirünnaku” ohvriks. Ka võib fantaseerida, kuidas vaenulikud jõud süstivad kellegi organismi heroiini, jätavad narkojoobes inimese vedelema ja kutsuvad kohale politsei ning kaameraga relvastatud reporteri. Aga nali naljaks.

Edaspidi võib politsei inimest uimasti kasutamise eest inimest trahvida vaid siis, kui tarvitamine on aset leidnud politseiniku nina all ja tänu sellele täpselt fikseeritud.

Riigikohtu lahend annab noortele  narkomaanidele (aga just profülaktikaks enamasti trahve tehakse) kuldaväärt päästerõnga – valetage, et teile pakuti tavalist suitsu ja teil polnud õrna aimugi, et tegu on kanepiga. Või et enda arvates tõmbasite uudishimust ninna mannat ega võinud aimatagi, et tegu on kokaiiniga.

Kuidas niisugune lahendus narkoennetusele mõjub, pole raske kujutleda.

Mõistagi on ja jääb narkojoove karistatavaks juhul, kui inimene selles seisundis näiteks mootorsõidukit juhib. Juhtum, millest ka kõnealune lahend välja kasvas, saigi alguse sellest, et üks noor kanepisõber autoroolist tabati.

Mullu, 19.augustil, kella poole üheksa paiku õhtul pälvis Paide korravalvurite tähelepanu üks auto. Miks autole peatumismärguanne anti, pole teada, ent roolist leidsid politseinikud Andrese (siis 16).

Politseinikud palusid Andresel endaga kaasa tulla, ent nooruk pistis jooksu. Kinni püütud ja narkotestiks haiglasse toimetatud noormehel tuvastati kanepijoove.  Auto juhtimise eest narkojoobe seisundis määrati Andresele, kes on muide Paide politseikomissar Jan Aasma lihane poeg, 12 600 krooni suurune trahv. Andres vaidlustas trahvi ja pange tähele, kui efektse versiooni ta kohtule esitas.

Andres väitis, et ta ei ole kunagi narkootilist ainet tarvitanud. Ainus võimalus, kuidas sai kanep sattuda tema organismi, oli samal õhtul, kui ta ootas kaubamaja juures autos oma sõpru.

Tema juurde olevat tulnud kolm tundmatut purjus noormeest, kes palusid ennast sõidutada.

Sõidu ajal noormehed suitsetasid ja Andres ei osanud arvatagi, et see on kanep ning hingas passiivselt suitsu sisse. Ta ei olnud teadlik, et teiste isikute suitsetamine võib olla temale kahjulik või temal joobe tekitada. 

Kuna võõrad olid Andresest vanemad, ei söandanud ta neid suitsetamast keelata. Avas küll veidi juhipoolset akent, kuna suitsuhais on vastik, kuid täiesti avatud akendega ei ole võimalik maanteel sõidukit juhtida, väitis nooruk kohtule esitatud kaebuses.

Võib vaid ette kujutada kabiinis valitsenud olukorda, et “passiivse” suitsetamise tagajärjel tekkis lausa narkojoove, mitte pelgalt kanepitarvitamise jäägid.

Lisaks kaebas Andres, et haigla tualetis sundis politseinik teda jooma ohtralt vett ning topsikusse urineerima. Politseinik olevat ähvardanud ta 48 tunniks “kinni panna”, kui tal häda viie minutiga peale ei tule. Andrese kaitsja teatas koguni, et noormeest tuleks käsitleda kannatanuna. Paide kohtunik Heino-Vello Pihlak niisugust versiooni uskuma ei jäänud ja joobes juhtimise eest määratud trahv jäi jõusse.
 
ENT Lisaks joobes juhtimisele trahvis politsei Andrest eraldi ka kanepitarvitamise eest.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus lubab arsti ettekirjutuseta narkootikumi tarvitamise eest määrata kuni 12 000-kroonise trahvi. Praktikas karistab politsei selle pügala alusel näiteks reidide käigus narkojoobes tabatuid, sest paljusid siis ikka vahetult uimasti manustamiselt kätte saadakse.

See praktika tuleb nüüdsest unustada. Kanepitarvitamise eest Andresele määratud trahvi (3600 krooni) Riigikohus tühistaski ja saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks.

Riigikohus leidis, et uimastitarvitamise eest karistuse määramiseks peab olema tõendatud tarvitamise fakt ning tahtlus narkootikumi tarvitada. Et asja praktikute jaoks veel keerulisemaks ajada, möönsid kõrged kohtunikud, et teatud juhtudel võib joobeseisund siiski olla narkootikumi tarvitamise tõendiks. Seda juhul kui “eluliselt pole usutav, et isiku joove on tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides või et isik ei saanud aru sellest, et tarbitav aine on narkootiline.”

Andrese juhtumi puhul ei olnud kanepitarvitamine Riigikohtu jaoks “eluliselt usutav” vaatamata sellelegi, et see polnud Andrese esimese sarnane pahandus. Ka aasta varem oli politsei ta kanepijoobes tabanud, tookord trahvi ei tehtud ja materjalid saadeti alaealiste komisjonile.

Paide kriminaaltalituse komissar Jan Aasma ütles, et “nii isana kui politseiametnikuna olen seisukohal, et kanepitarvitamine on Eesti Vabariigis keelatud, taunitav ja karistatav”. Samas rõhutas komissar, et kanepitarvitamise fakti osas pole kohus täna lõplikku sõna öelnud
Aasma kinnitas, et ta ei ole poja väärteoasjade menetlusse sekkunud ja on kindel, et asju menetlenud kolleegid on teinud oma tööd heas usus ja objektiivselt.
 
P.S. Väärib tähelepanu, et just sel nädalal ilmus ühes üleriigilises lehes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõuniku, tuntud õigusprofessor Jaan Sootaki arvamus, mille kohaselt narkootikumidega seonduv on Eestis ülekriminaliseeritud.


Kõnealune Riigikohtu lahend: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-49-09