Dokumendist (pdf) selgub, et tegu oli Mereväebaasi baasikaitsekompanii 1.rühma ülemaga, kes 24. märtsil suunas ühe ajateenija paremale jalalabale automaatrelva AK-4 ja sooritas mõne hetke pärast lasu noormehe jala vahetusse lähedusse pinnasesse.

Põhja ringkonnaprokuratuur leidis, et rühmaülem seadis ohtu ajateenija tervise, kasutas ametialaseid ülesandeid täitva ametiisikuna relva ebaseaduslikult ja pani toime võimuliialduse.

Avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalasi lõpetati. “Kahtlustatava süü ei ole suur, kuna kriminaalmenetluse esemeks on üksainus teise astme kuritegu (ühekordne käitumisakt), mille eest on karistusena ette nähtud kuni viie aastane vangistus ning selle kuriteoga ei kaasnenud ei tervisekahjustuse ega varalise kahju tekkimist,” põhjendas ringkonnaprokurör Ainar Koik.

Rühmaülem sai kohustuse teha 60 tundi üldkasulikku tööd.

Kaptenmajor Jüri Saska, kes on Mereväe staabiülema kohustes, ütles välja Mereväe seisukoha: “Merevägi mõistab sellise teguviisi rangelt hukka, see ei ole 21.sajandil viis, kuidas peaks õpetama välja noori mehi Eesti riigi kaitseks.”

**

Tore, et “Pealtnägija” tegijad kaevasid välja ka ühe kümne aasta taguse Eesti Ekspressi artikli — “Eesti merevägi kui naljanumber” (artikkel pdf-kujul), milles juhiti tähelepanu Mereväe probleemidele.

Stiilinäide:

“Lipulaev pääseb napilt uppumisest keset sõjasadamat. Teine alus kaotab õppustel kalli miinitraaleri. Närvihaige madrus põgeneb kartsast ja hüppab kasarmu kolmanda korruse aknast välja. Mahhinatsioonid tollivaba viinaga ja rida imelikke vargusi. Eesti mereväe renomee pole kaugeltki laitmatu.”

“Meie merevägi on nii alla käinud, et teda pole ollagi,” ründab [Eesti Mereväelaste Kogu esimees Elmar] Veinberg.”

Probleemidele mereväes juhtis tähelepanu mereväest lahkunud Georg Kirsberg. Tema seisukohti võib lugeda tema lahkumisankeedist. Kirsbergi väitel lokkab mereväes onupojapoliitika, alkoholism, inimeste ahistamine ja mõnitamine. Kaitseväe juhataja Ants Laaneots on seda juttu nimetanud alatuks laimuks.