Majanduspohmell ehk bensiiniga tuld kustutamas

"...tuleb täita kurikuulsad Schengeni kriteeriumid" Mis ajast Euro kasutuselevõtuks Schengeni kriteeriume täitma peab?

Olen artikliga 100 % nõus ja enamgi veel. Ja just õige diagnoos- häda mõistuse pärast.

Jah, ega siin muud võimalust pole, kui et Savisaar! Kes livideeriks lollused!

See Phillipsi kõver kehtis reaalsuses heal juhul vaid 19. sajandil. Ja ka siis vaid väga lühikest aega. Inflatsiooni ja tööpuuduse seoseid on eri riikides uuritud ja näidatud kõvera mittevettpidavus. Kuigi makromajanduslikes mudelites on kõveral oma loogiline tähendus. Eesti majanduslik kukkumine polnuks nõnda suur kui Eestis palju müügikõlbulikku kaupa toodetakse. Laenu ja abirahadega teedeehitus, elamuehitus pole tööstustoodangu valmistamine. Eesti juhtide teadmised, harjumused ja kogemused pärinevad NSVL ajast. Või on juhtideks ärikoolituse lõpetanud, neistki pole Lääne-Euroopas konkureerijat. Silma paistab ainult võimule roninud juhikeste ahnus. Lühiajalise taskute rohkema täitmise nimel süüakse ettevõtte siseselt välja potentsiaalseid konkurente, vähendades sellega nii ettevõtte enda kui ka kogu riigi konkurentsivõimet. Samas on kiirelt paisunud allesjäänud juhikeste isiklikud taskud ja isiklikud villad. Palju iseseisvusaega on mõttetule tõestamisele, kaastöötajatele jala tahapanemisega ära kaotatud. Selle asemel, et vähehaaval oma firma turuseisu parandada.

Lihttöö puhul õpib ringi kiiresti. Luua liigutamise asemel tõstad lindi pealt valmistoodangut või paned materjali masinale ette. Lääne-Euroopa riikide rikkus on tulnud enamasti siiski keeruka toodangu valmistamise pealt. Selles arendamisel pole nii, et täna teed ajuoperatsioone, järgmisel kuul pressid masinate abil keeruka kujuga titaandetaile valmis ning aasta pärast projekteerid tootmisliini elektroonikat. Igale sellisele tegevusele eelneb pikk õppimisperiood, suured investeeringud töövahenditesse ja süsteemide väljatöötamisse. Kes sooviks, et Eestist saaks arenenud riigi konkurent. Meile püütakse ikka tarbimist, mitte loomist eksportida. Aga töötajat peetakse Eestis ju lollikeseks. Kelle seljas nii riik kui ettevõtjad üritavad liugu lasta. Samas kui konkurendid naaberriikides ei maga. Ka sellise keskkonnaga Eestis on üldse millelegi loota?

aga ei saa ju olla, et otsuśtajad lihtsalt ei tea. Peenemalt öeldes - pole informeeritud. Seega - oma tasku kõigepealt, siis vaatame, kas riik ka kestma jääb.

Vist jah mitte Schengeni vaid Maatrichti kriteeriumid. Aga matsidel (mina nende hulgas) kama kas korraldus tuleb pearesidentsist või suvepaleest.

hea ja lihtsas keeles artikkel Arraku poolt!

Kurb ongi see, et parteide tagatoad on broileritest pungil ja kõigil enda arvates tarkust ülejagu.

Mida majandusteadlased arvavad, broilerit ei huvita.
Tulemusi näeme ma kõik...

Eriti paneb imestama, et võimuerakondade palgal ei ole ühtegi tõsist finantsti või majandusinimest.

Oehh, reservid oleksid võinud olla suuremad, eelarve oleks vïnud olla parem, poliitikud oleksid vïnud olla ettenägelikumad, kriis võiks väiksem olla.

Iga nädal suudab eesti ajakirjandus toota 10 sellist artiklit, kus kõik need tagantjärgitargad 1 ja 2 aastat tagasi olid, miks neid artikleid siis ei ilmunud? Kui mõni on liiga loll või liiga paks või liiga lüõhike siis see pole valituse süü. Kui enamus on liiga lollid siis see pole ka valitsuse süü.

Sellest alguspunktist kus Eesti oli 1989 aastal tänasesse heaolutasemele pole jõudnud ükski teine riik maailmas. Ka ajalooliselt on mõned üksikud nii kiire edenemise näited ning KÕIK nad kannatavad praegu natuke suurema pohmelli all kui teised. See on normaalne. Kõige hullem stsenaarium on, et meil jääb 15% inimesi töötuks aga sellega ka asi piirdub, sellest saadakse üle, enamus saab 1-2 aastaga üle, mõni saab 5 aastaga.

Eestil on viimase 20 aasta jooksul kuni tänaseni läinud väga hästi ja kindlasti läheb edasi ka.

Ma ei tea, kuidas ikkagi mõni kõrge ametnik ei saa aru..., paljud teadlased ja ka spetsialistid teadsid ja said aru, et juba aastal 2007 algas kriis. Meie lontu poiss aga ikka korrutab oma joru. Ma ei tea, kuidas suudab mõni mees Brüsselis olla, vaadata targematele silma, kui oma lollus tagajärjel on riik päris põhjas..vajub veelgi.

meie riigi tegevusele ju! MTA teeb juba pikemat aega kõik selleks et hävitada ettevõtlus, nüüd lihtsalt minnakse uute meetoditega edasi...

...tagantjärgi targutus ... iga vanamutt oskab seda.

Eesti põhiseadusesse tuleks viia sisse riigi majanduslikku jätkusuutlikkust tagavad täiendused.

Näiteks järgmiselt:

- Kui majandus kasvab rohkem, kui 4% aastas, peab riik tagama, et ülejääv summa akumuleeritakse riigi reservidesse;

- Riigieelarve reaalkasv ei tohi olla suurem, kui 5% aastas, va. sõja ja selle ohu puhul;

-Ühegi maksu määr ei tohi aasta jooksul muutuda rohkem, kui 5%;

- Kui ehitustöölise palk on suurem nooremõpetaja palgast, ei sõlmi riik ainsatki ehituslepingut, välja arvatud edasilükkamatud remonditööd;

majandusinimesed rääkisid sellest juba ammu (võib-olla liialt omavahel, müügitööd vähe).


Ka on mul silme ees pilt, kuidas lugupeetud Tartu Ülikooli professor riigikogu kõnepuldis tühjale saalile rääkis ...

Üks Eesti probleemide allikaks on see, et meil puudub riiklik poliitika, on ainult erakondlik poliitika. Kõiki otsuseid tehakse ja hinnatakse läbi erakondliku prisma. Kui lääneriikides või USAs vahetub valitsus (president), siis suurel määral jääb poliitika muutumatuks. Muutuvad üksikud detailid, mõnede tegemiste tähtaegasid nihutatakse ettepoole-tahapoole. Kõik jääb aga üldiselt samaks, sest valitsused lähtuvad riiklikest huvides ning rajavad oma poliitika sellele.
Eestis käib kõik aga teisiti. Siin pole olemas riiklikke huve ega sellel põhinevat poliitikat, on ainult erakondlik poliitika ehk valimislubadused. Selle vangis on nüüd terve ühiskond. Kuni valitsus ei hakka esindama riigi huve ega viljelema rohkem erakonnaülest poliitikat, ei lähe midagi oluliselt paremaks.

Miks ei tohi ehitustöölise palk olla suurem, kui õpetajal?

Räägiti ju küll, et pidurit oleks vaja tõmmata, kuid politrukk ju ainult naeris selle peale ning ütles, et meil läheb hästi ning võtke aga laenu, sest meil ikka läheb hästi!

Tohib küll olla kõrgem palk, aga minu jaoks on see märk sellest, et ehitusturg on ülekuumenenud ja mõistlikul ostjal ei tasu osta, vaid peaks ootama.

Samuti nagu aktsiaturul P/E ülemäära kõrgel tasemel, 30 juures näiteks, peaks hajutama ostusoovi.

1. riigikogu töötab 12 aastat kuus. neil ei ole suvepuhkust. kui on, siis tuleb midagi rääkida kuluhüvitiste kärpimisest/ärajäämisest.
2. kui rääkida sellest, et töötajate vallandamine muutus kergemaks ... töö leidmine ei ole samas kergemaks muutunud. ja ei ole mõtet tuua näiteks mingit saksamaa või ühendriikidega samalaadset seadust. nendes riikides on töö leidmine märkimisväärselt kergem.

Kes veel aru pole saanud: kui miski käib igatepdi üle jõu ja upsakuses ei paluta abi neilt, kes oskaksid aidata, siis lihtsalt iseenesest ei muutu midagi paremaks. Meil lihtsalt pole valitsuses kompetentseid persoone. Kui laps ei oska veel arvutada, siis kuidas ta ka ei püüaks, ta ei suuda.