Eelistena loetleb müüja veel seda, et toad pole läbikäidavad, aknad ja torustik on uued, WC ja vannituba eraldi, köögis elektripliit, videovalve, hoovis saab tasuta autot parkida.

Korterit vaatamas käinud inimestele tundus pehmelt öeldes kummaline eriti üks tuba, kuhu on üles seatud günekoloogi kabinet, mida korteri müüja, proua Valentina, tutvustas oma töötoana. Üldiselt olevat korter olevat tema meelest eriti sobilik just lastega noorele perele.

Ometi võib mõningase uurimise järel oletada, et tegu pole mitte lihtsalt vene uusrikaste vaimus sündinud koduga, vaid hoopis lõbusama asutusega. Ooteruumina toimiv pikk kitsas esik on apelsinikarva, täis diivaneid, tekstiile, peegleid, pilte ja nipsasjakesi.

Justkui hirmust tühjuse eest on kõik toad asjadest ning emotsioonidest lookas. Siinsed asukad tunduvad välja astunud otse kas Barbara Cartlandi roosast pilvest või Darja Dontsova irooniliselt kirjeldatud kitšimaailmast. Korterist ei leia ühtki ruumi, kus võiks elada adekvaatse vaimse konditsiooniga täiskasvanu. Kuigi ilmselt pole nad ainsad, kes ei ole aru saanud, et pehmed mänguasjad võivad mõjuda „teatud vanuses“ totakalt või kes ei taju, et niivõrd tagasihoidlikku modernistlikku hoonesse kamin, dekoratiivelevandid, lauakesed ja ehisvaasid lihtsalt ei sobi. Samas tuleb tõdeda, et keskkond on värvikas ning vürtsi täis ja võib oletada, et toimib väikese pääsepaadina hallis argipäevas vägagi kenasti. Näib, et taoline „hubane“ kuhjatus aitab pingeid maha võtta ning ilmselt laseb ka „luksuslik atmosfäär“ mis-iganes-teenuste eest rasvasemat hinda küsida. Sest nalja on rohkem kui rubla eest.