Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos teatas, et “isegi juhul, kui lugeda ETK erinevad osad iseseisvateks ettevõtjateks, siis ei ole selline koostöö seadusega vastuolus.

“Konkurentsiseaduse” § 4 keelustab konkurentsi kahjustavad kokkulepped, kuid sama seaduse § 6 lubab neid teatud tingimustel siiski sõlmida. Eelkõige on siin silmas peetud selliseid kokkuleppeid, mis hoolimata neis sisalduvatest konkurentsipiirangutest, on kokkuvõttes siiski kasulikud.”

Ta tõi näite, et sellise erandi raames said õlletootjad loa kokku leppida õlle maksimaalse kanguse vähendamises, sest selline koostöö on positiivne.

“Antud juhul loob ETK väiksematele ettevõtjatele võimaluse koostöös kaubaketti arendada, mida nad üksikult teha ei suudaks.

Sel viisil tekib neil võimalus teistele kaubakettidele (näiteks Rimi, Maxima, Selver jt) konkurentsi pakkuda, mis on kahtlemata konkurentsi edendav. ETK süsteemi lammutamine oleks seevastu konkurentsile kahjulik," leiab konkurentsiamet. “Soovituslik jaehindade edastamine, ühine ostmine ega teised koostööks vajalikud tegevused ei ole antud juhul Eesti ega ka Euroopa konkurentsiõigusega vastuolus, eriti kui arvestada, et ETK turuosa on umbes 20 protsenti.”

Konkurentsiameti meelest pole ka häda selles, kui ETK-grupi Tallinnas asuvad poed subsideerivad  ääremaadel asuvaid poode: “Selline lähenemine on majandustegevuses laialt levinud, paljude ettevõtjate hinnad on üle Eesti samaväärsed. Sellisel viisil ääremaade tarbijate toetamise lõpetamine ei ole kindlasti nende huvides.”

Konkurentsiseaduse §6 lubatud erandi tähtsust rõhutas hiljutises teede-ehituse alases otsuses ka Riigikohus.