Kõlvart tahtis Põhja-Koreast põgeneda
Mihhail Kõlvarti kogemus Põhja-Koreast: pimedad linnad, tühjad poed, nuhid ja ...hirm.
Tallinna abilinnapeal Mihhail Kõlvartil on Koreaga isklik side. Sündinud on ta küll 1977. aastal Kasahstanis, kuid tema ema on pärit Koreast. 2009. aastal käis Kõlvart Eesti Taekwondo Liidu esindajana raudse eesriide taga Põhja-Koreas ning juba siis hakkasid talle kõrva inimeste unistused kahe riigi ühendamisest, mis on aga mattunud sügava hirmu alla.
Milline on Põhja-Korea välismaalase pilgule?
Esimene pilt, mis meenub, oli öine hotell. Vaatasin aknast välja – linnas pole kusagil valgustust, täielik pimedus. Põhja-Koreas oli tunne, et see riik pole elatustasemelt ja tingimustelt mitte ainult 20–30 aasta, vaid koguni 50 aasta tagusesse aega kinni jäänud. Küll on aga Koreas, nagu ka teistes riikides, erinevad sotsiaalsed grupid. On ka selliseid, kes elavad palju paremini kui tavainimesed.
Minu ema, kes käis Koreas umbes 15 aastat tagasi, rääkis, et seal on kolm poodide taset ja ka raha, mida saab vastavalt staatusele kasutada. On välismaalastele mõeldud poed, tavalistele inimestele mõeldud poed.
Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist
