Usutlus Jüri Pihliga: “Mul pole aega oodata 20 aastat peaministri kohta!”

Mida arvab sellest kõigest Pihl, keda kunagi peeti vaata et mõjuvõimsaimaks inimeseks kogu riigis? Kaua kavatseb hästiinformeeritud mees peita end avalikkusele täiesti tundmatus lennundusettevõttes?

Mis siin salata, Pihl näeb hea välja. Puhanud, värske olemisega, mitte poliitmängudest kurnatud kronu või riigisaladuste hoidmisest ja kaitsmisest krussis närvidega ametnik.

“Kann rohelist teed,” hüüab ta ettekandjale, “ja mett, palun.”

Arvan, et päris paljudel on raske mõista, miks te nii äkki poliitikast ja üldse avalikust elust tagasi tõmbusite.

Eks ma poliitikasse sattusin samuti ootamatult. Sotsid pakkusid mulle siseministri kohta… ja erakonna esimeheks saamine ei käinud samuti tavalisi teid pidi.

Mis mõttes?

Tavaliselt, oleme ausad, läheb selleks ikka kauem aega. Erakonna esimeheks tuleb kasvada.

Miks te suurest poliitikast lahkusite? Solvusite, kui erakond teid uuesti esimeheks ei valinud?

Ei solvunud. Kuigi eks asjade käik pisut üllatas. Kui 2010. aasta sügisel valiti Sven Mikser uueks esimeheks, siis… Ma ei tahtnud kandideerida aseesimeheks, kuigi oleksin ilmselt piisavalt toetust leidnud. Ei tahtnud, et pärast juhi vahetust oleks parteis säilinud mingid sisepinged, mis seal ju kahtlemata olid. Mõtlesin, et las uus esimees teeb oma meeskonna ja läheb nendega valimistele vastu. Arengu seisukohalt tundus niiviisi mõistlik. Ja ma pole ju parteist lahkunud, olen Tallinna volikogus edasi.

Ma usun, et teil oleks olnud kõik šansid saada sotside nimekirja esiotsas parlamenti, oleksite praegu riigikogu liige, elaksite nagu miška… Te ei kahetse, et nii äkki poliitikast lahkusite?

Ma ju räägin, et olen erakonnas edasi.

Ma mõtlen, suurest poliitikast.

Ei kahetse. Erakonnal läks ju kevadistel valimistel hästi ja see on minu arvates ikka tähtsam.

Oleksite ise võinud olla parlamendis.

Mulle oli möödunud aasta alguses selge, et suure tõenäosusega jäävad paremerakonnad edasi võimule. Mõistsin, et parlamenti pääseb vaid neli erakonda.

Kui parteil on parlamendis vähem kui 20 kohta, pole mingit lootust koalitsiooni saada. Jääda veel neljaks aastaks opositsiooni, mis tundus sotside puhul tõenäoline, ja mis ju ka on juhtunud…

Mul on vanust kah juba üksjagu. Mul pole aega oodata 20 aastat peaministri kohta nagu ehk mõnel noorel poliitikul. Ja siis tuli see tööpakkumine eraärist. Muidu oleksin võib-olla mingil moel suures poliitikas edasi olnud.

Tähendab, te ei tahtnud olla riigikogu opositsioonipartei liige ja töötada mingis komisjonis, kus teie arvamusega keegi lõpuks ei arvesta.

Ütlen nii: kui poleks seda tööpakkumist tulnud, oleksin ehk riigikogu valimistele läinud. Aga tuli tööpakkumine. Ning ma otsustasin eraäri kasuks.

Muide, kuidas tehakse pakkumisi tipp-poliitikust endisele kapo juhile?

Ega mulle neid erasektorist nii palju pole tehtud.

Aga konkreetselt see firma — Panaviatic Holding AS?

Olen ju aastaid avalikkuse tähelepanu all olnud. Eks mind ole nähtud ja minu tegevust märgatud.

Mis mind selle pakkumise juures peibutas, oli see, et firma tegevus oli seotud lennundusega. Täiesti uus ala minu jaoks.

Teid see ei sega, et täiesti uus ala?

Ei. Miks?

Kui kuulsin, et lähete eraärisse, olin veendunud, et töö saab olema seotud sisekontrolli või turvaküsimustega.

Ma pole inimene, kes on kinni mingis kitsas maailmas — et pean elu lõpuni olema tööl mingis jõu- või julgeolekustruktuuris. Et peaksin ilmtingimata olema prokurör või kohtunik. Mulle meeldib vaheldus. Poliitilise erakonna juhtimine oli minu jaoks täiesti uus kogemus. Isegi abilinnapeana töötamine oli kogemus, kuigi mitte kõige parem mu elus.

Ja ikkagi, miks lennundus?

Ma ei langetanud otsust üleöö või päevapealt, kaalusin ja uurisin tõsiselt. Lennundus on huvitav valdkond. Midagi erilist, võrreldes kõige muuga.

Panaviatic Holding ASi omanik on Leonarda Investi nimeline firma, mis seotud Tallinna Äripangaga. Firma pealik Andrei Žukov isiklikult kutsus teid tööle?

Ütleme nii, et tema oli lõplik otsustaja. Meie ettevõtte nõukogus on Žukovi tütar Anna.

Juhite kontserni, mille allettevõttel, nii palju kui tean, on viis väikest äriklassi lennukit

Kuus. Juhin holdingut, mille tütarettevõte tegeleb lennukite remondi ja hooldusega. Teine tütarfirma tegeleb lendude korraldamisega.

Aga kus need lennukid asuvad? Tallinna lennuväljal?

Tallinnas. Räägime ärilennundusest — 4–8kohalistest või suurematest eralennukitest. Maailmas on selliseid aina rohkem. Kui üks jõukas inimene või firma ostab enese tarbeks lennuki, peab ta ka kusagil seda hooldama, pilooti koolitama, turvaküsimustega tegelema jne. Selleks ongi operaatorfirmad, kes teatud rahasumma eest need probleemid lahendavad. Selles seisnebki Panaviaticu tegevus.

Tähendab, lennukid pole teie firma omad?

Lennukid kuuluvad eri ärimeestele…

Ja kõik, ma millegipärast arvan nii, on vene ärimehed.

Kuuest lennukist kuuluvad neli, ei, isegi viis Eestis registreeritud ettevõtetele. Üks, tundub, on tõesti vene omanike lennuk.

Ma ikkagi ei mõista, milline on teie roll…

Hoida silma peal, et nii üks kui teine toimiksid korralikult, teeniks omanikule kasumit, täidaks Eesti riigis kehtivaid seadusi ning jääks pikemas perspektiivis ellu.

Te ise puutute lennukiomanikega kokku. Tunnete neid nägupidi.

Mina nii palju mitte…

Kas tõesti leidub ka Eesti soost ärimees, kel on oma lennuk?

Leidub.

Kes?

Vaadake, need on inimesed, kes ei taha kuidagi keksida, kui palju neil raha on.

Kui palju on teil praeguses ametis alluvaid?

Viru tänaval, kus asub Panaviatic Holdingu kontor, on kokku viis inimest. Tütarfirmades on kümneid töötajaid.

Ja on huvitav?

On. Huvi lennunduse vastu on miski, mis on lapsepõlvest kaasa tulnud.

Olete ise lennanud ka?

Kui vaja, eks siis lendame.

Kas olete siis?

Ei. Mu roll on seda firmade tööd korraldada. Aga küll ma kunagi jõuan.

Te olite kapo pealik, mõjukas inimene, kelle juhtida oli silmapaistvalt suur organisatsioon. Nüüd kahe inimesega kontor ja lennukid, millega te ise otseselt ei tegele. Vähevõitu…

Eks iga asi, iga töö saab omal ajal otsa.

Kas teil tõesti suure struktuuri juhtimise ega mõjuvõimsa positsiooni järgi igatsust pole?

Mul pole iial olnud hiiglaslikke võimuambitsioone. Tunnen end uues rollis väga hästi. See kõik on uudne ja täiesti teine.

Äripank, mis otsapidi on teie firmaga seotud, on kogu oma ajaloo kestel paistnud kaunikesti salapärane. Keegi ei tea täpselt, kes on päris omanikud. See firma tundub kahtlane.

No mina püüan tegeleda oma valdkonnaga, oma asjaga.

Ja teid ei huvita firma taust?

Mu kogemused ja analüüsivõime on täiesti säilinud. On selge, et ma ei lähe tööle firmasse, kus oleks midagigi pistmist seaduserikkumisega. Seda teadsid kahtlemata ka need, kes mind palkasid.

Äripanga omanikud, täpsemalt Leonarda Invest, omandasid varsti pärast teie töölevärbamist turvafirma Alfastar. Tundus, et sel oli mingi seos teiega.

Ei, jumala eest mitte! Kui mulle oleks hakatud rääkima midagi turvafirmast, ma oleks kohe keeldunud.

Miks?

No kuulge, elus on muudki kui turvafirmad ja… Linnavalitsuses pidin tegelema mupoga ja see oli kõike muud kui see, millega ma tahaksin tegeleda.

Uus tööandja andis teile sissejuhatuseks korraliku Mercedese.

Tööauto tõesti anti.

Korralik?

Mitte vilets. E-klassi Mercedese viimane mudel. Muide, kui minult on auto kohta küsitud, olen öelnud, et võrreldes lennukiga ei maksa see midagi.

Seda küll. Aga kui palju maksavad need äriklassi eralennukid?

Eks igaüks erinevalt. Suurusjärk 10 miljonit dollarit.

Kas te oma lennukitemaailmast sotside käekäiku ikka jälgite?

Veidi ikka. Ma rääkisin ju, et olen parteis edasi ning firmaomanikega kokkuleppel ka Tallinna volikogu liige.

Kuidas paistab teile erakonnakaaslaste flirt Vene erakonnaga?

Ma ei tahaks väga päevapoliitikast rääkida.

Pisut ikka. Meeldib teile see koostöö?

Vaadake, mina sain erakonna juhi valimistel kolmandiku partei üldkogu häältest, mu oponent kaks kolmandikku. Kui kaks kolmandikku peab Vene erakonnaga koostööd õigeks, siis…

Et mis siis ikka kobiseda?

No just. Kui on valitud uus esimees, siis las mees töötab. Mina tegelen poliitikaga vaid Tallinna volikogu tasemel.

Skandaal Kapo ümber…

…ma ei tahaks. Ma ei tea kõiki asjaolusid.

Teie poolt ülesehitatud struktuur. Arvan, et ikkagi analüüsite juhtunut.

Riigi õiguskaitseorganid ja korrakaitsestruktuurid peavad alati töötama nii, et väljapoole paistab nende tegevus õiglane ja selge.

Praegu ei paista?

See, mis praegu toimub — aga ma tean ja näen nii palju nagu iga teine siin riigis –, on täiesti lubamatu olukord. Väga raske on usaldusest rääkida. Väga raske on kapol oma tööd teha seni, kuni see juhtum pole lahendatud. Aga rohkem ma sel teemal rääkida ei tahaks.

Kas veri ei vemmelda? Tagasi kaposse ei tõmba, et korruptante ja mõjuvõimuga kauplejaid vahele võtta?

Jälgin parem kõrvalt. Oma peas mõtlen olukorrad ehk läbi. Aga tagasi kaposse tõesti ei tõmba.

Kui tihti te nüüd erafirmas töötades satute kokku inimestega, kes kapo ajal olid teie n-ö kliendid. Kõik need altkäemaksuandjad ja -võtjad ning muud sulid?

Vähemalt selles valdkonnas, kus ma praegu töötan, ja need inimesed, kellega siin kokku puutun, ei ole sellised. Mitte keegi neist pole olnud, kuidas te ütlesitegi, kapo klient.

Siinkohal palub Pihl diktofoni kinni panna. Loomulikult on tal üht-teist öelda ja arutada nii Kapos toimuva asjus kui Keskerakonna peakorteri läbiotsimise ja sealt leitu kohta, tal on oma arvamus sotside ja Vene erakonna koostöö kohta.

Aga ta ei taha seda avalikult teha.

Lõpetuseks ütleb ta, et ei kahetse oma valikuid sugugi. Aega on nüüd rohkem. Närvid on puhanud. Pihl ütleb, et armastab viimasel ajal (no mitte küll nüüd lumega) jalgrattaga sõita ning on maja Pirital lõpuks valmis ehitatud.

“Mu elu on olnud huvitav ja on seda praegugi. Ma ei kahetse midagi.”